Provedor de Direitos Humanos e Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres hateten sira-nia observasaun nota katak governu presiza mellora servisu kuidadu saúde ba prizoneiru sira iha prizaun Becora, Díli, prizaun Gleno no prizaun Suai Covalima, liu-liu estabelese klinika, koloka profesionál saúde no garante disponibilidade medikamentu sira atu fó atendimentu saúde ba prizoneiru sira iha prizaun laran.

Provedor de Direitos Humanos e Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres hateten sira-nia observasaun nota katak governu presiza mellora servisu kuidadu saúde ba prizoneiru sira iha prizaun Becora, Díli, prizaun Gleno no prizaun Suai Covalima, liu-liu estabelese klinika, koloka profesionál saúde no garante disponibilidade medikamentu sira atu fó atendimentu saúde ba prizoneiru sira iha prizaun laran.

Nia salienta dadaun ne’e sira seidauk simu keixa ruma husi dadur sira no família dadur sira kona-ba tratamentu báziku sira husi guarda prizional sira tanba atendimentu sira-ne’e regula iha lei no la’o tuir padraun ne’ebé razoavel, hanesan alimentasaun sira.

“Buat ne’ebé providoria nota presiza iha esforsu atu hadia ne’e mak, servisu saúde iha prizaun laran tanba ezemplu iha prizaun Suai laiha klinika, iha prizaun Becora iha klinika, maibé dalabarak aimoruk laiha,” nia hateten hafoin partisipa atividade formasaun direitus umanus no justisa tranzitóriu ba guarda prizional, iha salaun Centro Nacional Chega Balide, Díli.

Nia dehan prizoneiru sira-nia direitu sira regula iha rejime ba ezekusaun penal no 14/2014, de maiu, artigu 15 tanba ne’e governu iha obrigasaun atu hakonu sira-nia direitu sira durante kumpri sira-nia responsabilidade penal iha prizaun.

Nia hateten antes ne’e mosu akontesementu iha visita ida ema balun tama ba prizaun laran hasai fotografia no video inklui media sira halo kobertura iha ne’ebá fó sai iha televizaun, maibé la iha autorizasaun husi Ministériu Justisa. Entaun sira husu atu halo investigasaun tanba iha lei rejime ezekusaun penal no 14/2014, hateten katak kobertura meidatika iha prizaun tenke iha autorizasaun husi Ministériu Justisa liuhusi Diresaun Nasionál Servisu Prisional.

Nia hatutan kestaun seluk ne’ebé governu tenke haree mak infrastrutura, liga ho espasu ba prizoneiru sira tanba espasu limitadu prizoneiru barak tau hamutuk iha sela ida de’it.

Iha parte seluk, Diretór Nasionál Servisu Prisional no Reinsersaun Sosial, iha Ministériu Justisa, Delfio Alves rekoñese servisu atendimentu saúde ba prizoneiru sira presiza mellora.

Nia dehan iha prizaun Becora, Gleno iha klinika no iha prizaun Suai mós indika sala ida hodi fó espasu ba profesionál saúde sira fó tratamentu ba prizoneiru sira kada semana.

“Klaru PDHJ dehan ita falta medikamentu ne’e loos, ita falta aimoruk. Maibé kestaun ne’e ami sempre halo kordenasaun ho saúde iha munsípiu atu atende no oferese aimoruk ruma mai iha prizaun, entaun aimoruk ruma menus ami sempre husu tulun ba sentru saúde iha Suai nian atu apoia aimoruk,” nia hateten

Nia dehan servisu hotu iha prosedimentu no birokrasia husi Ministeriu Saúde nian, hanesan haruka médiku jerál fó tratamentu ba prizoneiru sira iha prizaun. Bainhira halo konsulta identifika iha problema saúde ruma ne’ebé presiza médiku espesialista mak refere ba hospital nasionál no referal sira atu hetan kuidadu espesialista.

Nia hateten dadaun ne’e iha prizaun Becora de’it mak kada sesta feira médiku espesialista psikiatria no psikologu kliniku iha Hospital Nacional Guido Valadares ba vizita prizaun fó atendimentu ba prizoneiru sira ne’ebé ho moras mental.