Quinta, Abril 18, 2024
Total visitors: 766366

Reprezentante Labarik Sancho Moniz hateten iha lei barak ne’ebé ko’alia kona-ba direitu labarik sira-nian inklui direitu alimentasaun ne’ebé inan-aman sira tenke fó ba sira, bainhira inan-aman deside fahe malu ka divorsiu, maibé dalabarak labarik sira sai vítima tan ba prosesu justisa tanba rekejitu ne’ebé komplikadu no hodi tempu naruk.

Reprezentante Labarik Sancho Moniz hateten iha lei barak ne’ebé ko’alia kona-ba direitu labarik sira-nian inklui direitu alimentasaun ne’ebé inan-aman sira tenke fó ba sira.

Nia salienta atu prosesu sira hetan sira-nia direitu ba alimentasaun, sira tenke priense rekejitu lubun ida hanesan sertidaun RDTL inan-aman nian no dokumentu seluk, ne’ebé dalabarak sira defisil atu asesu tanba sira rasik la brani husu.

“Direitu alimentasaun nian, ami labarik dalabarak sai vítima, bainhira inan-aman sira fahe malu. Ami sai tan vítima ba dalarua bainhira atu trata ami-nia direitu alimentasaun husi inan-aman iha sistema justisa nian,” nia hateten bainhira partisipa iha dialogu nasionál entre labarik ho governu no parseriu sira ho tema Rona Ami Labarik Nia Lian Hodi Asegura no Realiza Ami nia Direitu, ne’ebé organiza ho Instituto para a Defesa dos Direitos da Crianças (INDDICA), iha Sentru Konvensaun Díli.

Nia hateten governu tenke iha mekanizmu ne’ebé di’ak atu implementa lei sira-ne’ebé asegura labarik sira-nia direitu atu labele tau labarik iha risku nia laran.

Entretantu, Jestór Programa iha Organizasaun Asisténsia Legál ba Feto no Labarik (ALFeLa), Olinda Cardoso hateten kódigu sivíl no kódigu prosesu sivíl asegura minoridade sira-nia direitu, maibé kestaun sosiedade rasik seidauk iha koñesimentu kona-ba obrigasaun ne’ebé sira tenke fó labarik sira, bainhira fahe malu.

Nia dehan durante ne’e kazu sivíl ne’ebé sira fó asisténsia barak liu kazu alimentasaun, poder paternal ka aman la rekoñese oan kompara ho kazu seluk.

“Maioria husi ami-nia asisténsia ba feto no labarik sira ami bele dehan katak ami-nia kliente hetan duni sira-nia direitu, maibé hanesan kolega sira hatene prosesu ba kazu sivíl uza tempu naruk diferente ho kazu krime. Kazu krime ne’e ita prosesu nia faze la’o lalais liu kompara ho kazu sivíl tanba kazu sivíl ne’e presiza kompleta dokumentu ne’ebé bele reforsa ita-nia minor sira atu asesu ba sira-nia direitu,” nia hateten.

Nia informa iha tinan 2012 to’o 2022, sira konsege fó asisténsia legál ba feto no labarik hamutuk 5,947. Husi númeru ne’e kazu sivíl hamutuk 477, ne’ebé dominante ho tipu kazu alimentasaun purvolta 264 no kazu poder paternal inklui kazu divorsiu.

Nia haktuir husi 264 kazu ne’e 99 kazu mak hetan ona sira-nia direitu liuhusi desizaun tribunál. No kazu sira-ne’ebé hetan ona desizaun, maibé inan-aman la kumpri obrigasaun mak bele prosesu fali ba krime bazeia ba kódigu penál artigu 225 kona-ba la halo tuir obrigasaun alimentár.

Iha parte seluk, Sekretária Estado Igualdade no Inkluzaun (SEII), Maria do Rosáriio Fátima Correia hateten kazu abandona ne’e efeitu husi adulteiru, ne’ebé tinan hira ikus ne’e kazu adulteiru buras labarik sira sai vítima.

“To’o iha tribunal baibain halo akordu ida feto no mane ida soe malu, mane iha obrigasaun atu fó alimentasaun ba labarik sira. Ne’e prosesu liuhusi tribunál, entaun la hetan durante desizaun tribunál bele hato’o fali ba ministériu públiku, advogadu, NGO sira ne’ebé fó asisténsial legál hanesan ALFeLa no JSMP atu ba hamutuk fali ho ita bo’ot sira ba tribunál hato’o fali katak bainhira desizaun tribunál ba aman, maibé fulan haat la transfere osan, bele hato’o fali,” nia hateten.