Vice Ministru Saúde, Bonifacio Mau Coli dos Reis hateten liña pobreza iha Timor-Leste sei aas kuaze 41% populasaun moris kiak sai hanesan dezafiu bo’ot ba governu nia esforsu atu kombate moras tuberkoluze iha tinan 2025, tuir kompromisiu ne’ebe Primeru Ministru Taur Matan Ruak anunsiu ona iha fulan Setembru tinan 2021. Tanba moras tuberkoluze iha relasaun ho probema mukit.

Vice Ministru Saúde, Bonifacio Mau Coli dos Reis hateten liña pobreza iha Timor-Leste sei aas kuaze 41% populasaun moris kiak.

Nia dehan estimasaun husi Organizasaun Mundial Saúde (OMS) hatudu prevalensia moras tuberkoluze iha Timor-Leste mak 498/100.000 abitantes, taxa insidensia daruak aas iha Rejiaun Sudeste Aziatiku. No taxa mortalidade 100/100.000 populasaun, signifika kada loron ema nain 3 ou 4 mate tanba moras tuberkoluze.

“Ita Hotu hatene katak moras tuberkoluze iha relasaun ho mukit ligadu ho malnutrisaun, superlotasaun, expozisaun polusaun iha uma laran, fuma tabaku no hemu alkohol. Pandemia Covid-19 hatodan liu tan mukit, marjeneliza no vulnerabilidade ba moras tuberkoluze,” nia hateten bainhira partisipa iha serimonia lansamentu official estudu prevalensia nasional Tuberkoluze, iha JL Villa Aimutin, Dili.

Nia hateten esforsu ne’ebe ministeriu saúde, parseru dezenvolvimentu sira hamutuk ho agensia internasional no organizasaun sosiedade sivil sira halo mak visita komunidade sira nia uma hodi identifika individu sira ne’ebe iha sintomas no risku enkoraja sira halo exame periodiku ba treajen tuberkoluze atu bele halo tratamentu ne’ebe apropriadu.

Nia hatutan sira halo ona inovasaun oioin atu melhora prestasaun servisu iha kuidadu saúde primaria nian, liu-liu kriasaun unidade saúde na familia ne’ebe kompostu husi pesoal nain hitu kada loron halo visita ba komunidade sira nia uma hodi halo deteksaun sedu ba moras sira infeksiozu no moras lahadaet sira iha komunidade no asegura tratamentu ne’ebe efetivu ba pasiente sira.

Nia mos hato’o agradesementu ba governu Australia ne’ebe apoia ona fundus hodi realiza peskiza prevalensia nasional moras tuberkoluze, nune’e bele fornese informasaun no dadus ne’ebe lolos ba governu hodi reforma politika no estratejia implementasaun sira orienta ba asaun sira atu aselera prosesu kombate tuberkoluze.

Enkuantu, Diretur Ezekutivu Fundasaun Klibur Domin, Joaquim Soares hateten luta ba kombate tuberkoluze ne’e sei hasoru dezafiu barak tanba fator sira ne’ebe kontribui ba moras tuberkoluze mos sei aas hanesan numeru kiak, taxa malnutrisaun, taxa fuma tabaku, taxa konsumu alkohol no problema ambiente liga ho polusaun.

“Ita hatene katak moras TBC ne’e moras ema kiak nian, entau bainhira ema kiak sei barak iha Timor, iha asumsaun katak moras TBC mos sei barak. Ita redus ona kiak mak ita mos sei hatun moras TBC, buat ne’e iha interligasaun ba malu tanba fator sira ne’ebe kontribui ba moras TBC mak ita hare malnutrisaun, hela fatin ne’ebe la ijiene, ema fuma barak, moras kronika barak. Maibe la signifika ita labele hapara moras ne’e,” nia hateten

Nia hateten peskiza prevalensia nasional ne’e importante tebes atu hatene lolos prevalensia moras ne’e iha Timor hodi bele hare politika, estratejia implementasaun sira no investimentu ne’ebe diak liu atu kombate moras ida ne’e.

Iha parte seluk, Reprejentante Embaixador Australia iha Timor-Leste, Julia Magno hateten governu Australia iha komitmentu bo’ot atu apoia governu iha luta kombate moras tuberkoluze.

“Tuberkoluze ne’e problema ne’ebe bo’ot tebes iha Timor, durante ne’e halo intervensaun lubun ida ona, maibe ita sei mosu iha liña ida ne’ebe iha rejiaun asia pasifiku ne’e, ita okupa numeru segundu nasaun ne’ebe sofre makas husi tuberkoluze,” nia hateten.

Nia informa governu Australia apoia fundus ho montante $5.4 miloens iha periodu tinan 2021-2026, ba Menzies School of Health Research atu halo servisu lubun ida iha Timor-Leste hamutuk ho Ministeriu Saúde, liu-liu ba moras infeksioza inklui halo peskiza prevalensia nasional moras tuberkoluze iha Timor-Leste.