- Publika iha: 23 Agosto 2022
Xefe Departamentu Edukasaun Inkluzivu, iha Minsiteriu Edukasaun Joventude no Desportu (MEJD), José da Silva Monteiro informa professor/a nain 530 husi munisipiu sia no Rejiaun Administrativu Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA) hetan ona formasaun pedalogia ba edukasaun inkluzivu nian no formasaun kontinua atu atende estudante sira ne’ebe ho nesesidade espesial iha aula laran.

Nia dehan husi 530 professor ne’ebe hetan ona formasaun ne’e nain 100 mak hanesan master trainer atu kontinua fo formasaun ba professor seluk iha munisipiu sira inklui munisipiu hat ne’ebe seidauk iha hanesan munisipiu Manatutu, Ermera, Likisa no Atauro.
“Estudante defisensia ne’ebe agora dadaun eskola hamutuk ho nia kolega sira iha sala ida deit iha teritoriu tomak hamutuk 4,454. Sira eskola hamutuk ho kolega sira ita bele dehan ita nia rai eskola espesial laiha ona iha mak inkluzivu, labarik sira avontade lao hamutuk ho nia kolega sira. Sira eskola hamutuk nia kolega sira mak sira sente sira mos ema hanesan ema sira seluk, kuandu espesial ne’e haketak sira entau sira ne’e deskrimina sira tanba ne’e ita nia rai ita lahalo ida ne’e,” nia hateten hafoin partisipa iha Enkontru Trimestral II Grupo Trabalho Tekniku Inter-Ministerial Planu Asaun Nasional Ema ho Defisensia (PAN-EhD) 2021-2030, iha Maubara Room Timor Plaza Comoro, Dili.
Nia hateten tinan oin 2023, sei aloka orsamentu ruma hodi sosa ekipamentu makina Braille no arlogi atu instala iha sentru Dili, Aileu, Lautem no identifika mos eskola sira ne’ebe iha estudante defisensia matan bele instala atu fasilita sira nia prosesu aprendijajen.
Nia hatutan dadau ne’e dezenho projeitu konstrusaun eskola no rehabilitasaun eskola uza universal deign katak tenke kompleta ho rampa, hariis fatin atu garantia asesibilidade estudante ho defisensia sira, liu-liu defisensia fisiku.
Iha parte seluk, Diretur Nasional Protesaun Direitu Ema ho Defisensia, iha Ministeriu Solidaridade Sosial no Inkluzaun (MSSI), Mateus da Silva hateten governu iha komitmentu bo’ot atu promove dezenvolvimentu ho prinsipiu inkluzivu no esforsu sira ne’e iha ona progressu, maibe seidauk maximu.
“Dala ruma mos iha buat balun ne’ebe seidauk bele lao ho diak tanba limitasaun ne’ebe ministeriu sira enfrenta hanesan falta rekursu humanu, orsamentu la sufisiente atu tau iha planu asaun. Maibe hanesan sekretariadu ita kontinua servisu hamutuk ho liña ministeriu sira fanun sira nafatin,” nia hateten.
Nia hateten sekretariadu nia papel atu rekolha dadus sira implementasaun programa sira husi embaixador ba ema ho defisensia iha liña ministeriu sira no apoia servisu hotu atu bele atinji indikador sira ne’ebe tau iha planu annual ministeriu ida-ida nian.