Iha ambitu selebrasaun loron restourasaun independensia ba dala XX (rua nulu), iha loron 20 Maio tinan 2022, Diretur Executivu Asosiasaun Direitus Humanu HAK, Xisto dos Santos halo reflesaun katak valor solidaridade no voluntarismu ne’ebe sai aliserse ba luta libertasaun nasional komesa mihis ona iha sosiedade.

Diretur Executivu Asosiasaun Direitus Humanu HAK, Xisto dos Santos halo reflesaun katak valor solidaridade no voluntarismu ne’ebe sai aliserse ba luta libertasaun nasional komesa mihis ona iha sosiedade.

Nia dehan faktu real mak, tinan kotuk 2021, akontese inundasaun bo’ot iha rai laran no afeta komunidade kibi’it laek sira lakon uma, sasan sira, no iha period propagasaun Covid-19 povu marjenilizadu sira hetan impaktu makas, maibe grupo balun deit mak halo asaun solidaridade no voluntariu hodi ajuda.

“HAK nota katak iha valor sira ne’ebe tempu resistensia sai hanesan ita nia aliserse ba ita nia luta ukun rasik aan ne’e komesa mihis ona. Valor solidaridade, voluntarismu, abnegasaun, valor sira ne’e komesa mihis dadaun ona,” nia hateten iha servisu fatin Farol, Dili.

Nia hateten konsekuensia mak sosiedade sai individualisme la preokupa ho ema seluk nia moris, maske iha sidadaun balun ne’ebe iha kapasidade ekonomia, maibe ukun nain sira laiha seriedade atu mobiliza forsa hotu hodi fo solidaridade ba povu kibi’it laek ne’ebe presiza tulun iha situasaun difisil.

Nia hatutan sosiedade nia mentalidade dependensia aas, ne’e sai dezafiu no dezastre bo’ot ida ba dezenvolvimentu nasaun nian.

Nia espera tinan lima oin mai, ukun nain sira iha seriedade investe liu-liu alokasaun orsamentu ne’ebe balansu ba asuntu ne’ebe importante ba povu nia moris hanesan infrastruktura bazika, edukasaun, saúde no agrikultura.

Iha parte seluk, Lider Nasional, Lere Anan Timur konsiente valor no prinsipiu sira ne’e mihis ona no akontese dekadensia moral tanba ne’e entidade hotu presiza hare hodi valoriza fali valor no prinsipiu sira solidaridade, disiplina, respeita malu.

“Hau hanoin ida ne’e lori tempu ita tenke foti moral timor oan sira nian, ita bele dehan iha dekadensia moral no prinsipiu valor sira ne’e, maibe ita dehan unidade faca forsa sen duvida ita tenke hamutuk tanba funu mos ita lahamutuk karik ohin loron ita la ukun aan,” nia hateten.

Nia hateten ukun aan ne’e laos milagre, ema hotu aseita no konsente ema rihun ba rihun nia terus, susar no mate mak hetan ukun aan ne’e tanba ne’e ema hotu ne’ebe sei moris hamutuk ho joven sira tenke fo kontinuidade ba prinsipiu ukun rasik aan katak lori povu ida ne’e ba prosperidade no livre.