Quinta, Abril 18, 2024
Total visitors: 766366

Pontu fokal Scaling Up Nutrition Movement, iha Timor-Leste, Filipe da Costa hateten relatorio analiza klasifikasaun integradu ba seguransa aihan iha Timor-Leste tinan 2019, hatudu 36% populasaun Timor-Leste enfrenta kondisaun insiguransa aihan kronika.

Pontu fokal Scaling Up Nutrition Movement, iha Timor-Leste, Filipe da Costa hateten relatorio analiza klasifikasaun integradu ba seguransa aihan iha Timor-Leste tinan 2019, hatudu 36% populasaun Timor-Leste enfrenta kondisaun insiguransa aihan kronika.

Nia salienta kondisaun ida ne’e akontese tanba sistema aihan iha rai laran sei fraku tebes hahu husi produsaun to’o konsumu, liu-liu produsaun menus, problema distribuisaun, utilizasaun aihan no pratika konsumu populasaun nian sei problema.

“Ita husu ema hotu nia hanoin atu prioritiza intervensaun sira no konsolida rekursu ne’ebe iha, liu-liu finanseiru atu ita halo investimentu. Se governu, parseiru no sosiedade sivil sira lao keta-ketak maka ita sei la atinji indikador sira iha planu estratejiku nasional 2011-2030, no ODS 2030 nian, tanba ne’e ita tenke konsolida osan no matenek hamutuk,” nia hateten hafoin partisipa lansamentu dialogu nasional konaba simeira sistema aihan, iha salaun City 8, Manleuana.

Nia dehan dadaun ne’e governu ho apoia parseriu sira aprova ona planu asaun konsolidada nasional ba seguransa aihan no nutrisaun, ne’ebe fo prioridade save hitu hanesan setor saúde, agrikultura no peskas, solidaridade sosial no inklusaun, edukasaun joventude no desportu, turismo komersio no industria, obras publika no igualidade no inklusaun.

Nia hateten setor sira ne’e hotu iha ona programa prioridade sira atu halo, hanesan setor saúde promove susuben esklusivu, aihan komplementar ba labarik sira no diaeta saúdavel, suplementu micronutriente, tratamentu ba malnutrisaun, meilhora asesu bee no saneamentu inklui hasa’e kobertura ba atendimentu planeamentu familia.

Nia informa indikador ne’ebe hakarak atinji iha tinan 2030, maka kombate inseguransa aihan husi 36% ba zero, problema malnutrisaun kronika raes badak tenke redus ba 25% husi 47%.

Entretantu, Ministra da Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten nutrisaun sei sai problema bo’ot iha rai laran tanba peskiza actual tinan 2020, hatudu taxa malnutrisaun raes ba labarik idade tinan 5 mai kraik sei a’as 47%, krekas sei iha 6.8% no problema obesidade.

“Asuntu malnutrisaun sei sai nafatin problema iha ita nia rai. Koalia konaba malnutrisaun ne’e buat ki’ik ida, importante maka asesu ba aihan tanba ne’e ita tenke asegura uma kain ida-ida iha asesu ba aihan no aihan variedade,” nia hateten.

Nia hateten familia laiha asesu ba aihan ne’ebe sufisiente maka difisil atu koalia konaba aihan nutriente ou konsumu variedade aihan.

Iha parte seluk, reprejentante ONU iha Timor-Leste, Roy Trivedy hateten asuntu seguransa aihan no nutrisaun sai problema mundial tanba ne’e ONU hamsou ideia food system summit atu nasaun sira hotu fahe hanoin no ideias ba malu hodi buka solusaun ba problema seguransa aihan.

“Dadaun ne’e Timor-Leste importa aihan mais ou menus 60%, maibe ita bo’ot sira iha ideia meilhora no fortaliza produsaun aihan no redus importasaun kontribui ba nutrisaun diak ba ema iha Timor-Leste,” nia hateten.

Nia dehan aktualmente Timor-Leste enfrenta dezafiu barak ba meilhora produsaun aihan, distribuisaun aihan iha rai laran tanba ne’e importante atu aprende husi nasaun seluk.

Nia informa iha fulan ne’e, Timor-Leste sei ba partisipa enkontru nivel alto simeira aihan iha Roma, Italia no iha fulan Setembru hola parte iha enkontru mundial konaba seguransa alimentar no nutrisaun iha Nova Yorke.