Kordenador Organizasaun Core Group Transparency (CGT), Sabino Fitun hateten tinan 21 independensia Timor-Leste, dezenvolvimentu infrastruktura ne’ebe halao iha rai laran la asesivel ba ema ho defisiensia sira, maske populasaun ho kondisaun defisiente bo’ot tantu difisiensia fisiku no mental.

Kordenador Organizasaun Core Group Transparency (CGT), Sabino Fitun hateten tinan 21 independensia Timor-Leste, dezenvolvimentu infrastruktura ne’ebe halao iha rai laran la asesivel ba ema ho defisiensia sira.

Nia salienta iha diskusaun orsamentu jeral do estado kada tinan, governu hato’o komitmentu promove dezenvolvimentu inklusivu, maibe implementasaun programa sira la inklusivu no ema ho defisiensia sei nafatin hela iha kotuk tanba labele partisipa maximu iha prosesu dezenvolvimentu sira.

“Ami nia monitorizasaun durante ne’e hatudu katak durante tinan hira ne’e ita nia dezenvolvimentu infrastruktura seidauk asesivel ba ema ho defisiensia. Tanba ne’e ami ejiji iha nafatin tinan-tinan atu orsamentu jeral do estado tenke inklusivu,” nia hateten liu husi konferensia imprensa iha Edifisio FONGTIL Kaikoli, Dili.

Nia apresia iha diskusaun jornada orsamentu tinan 2022, governu foti tema kualidade orsamentu kresimentu inklusivu no sustentavel. No espera katak implementasaun programa sira hotu no dezenvolvimentu infrastruktura sira ne’ebe atu harii asesivel ba maluk defisiente sira atu sira mos bele hola parte iha prosesu dezenvolvimentu pais nian hanesan mos sidadaun sira seluk ho kondisaun normal.

Nia dehan kondisaun defisiensia bele moris mai kedas, maibe bele mos hetan dezastre ruma no idade avansadu ona 70 ba leten presiza hotu kadeira rona atu fasilita movimentu tanba ne’e importante atu asegura infrastruktura sira iha rai laran asesivel ba ema ho defisiente.

Iha parte seluk, Diretora Organizasaun Rede Feto Timor-Leste, Aida Exposto hateten direitu komunidade vulneravel sira hanesan feto, labarik, ema ho defisiensia, LGBTQI seidauk hetan konsiderasaun maximu iha prosesu dezenvolvimentu no sira nafatin sai alvu ba violensia oioin iha sosiedade.

“Ita espera atu iha kontrolu ne’ebe diak ba implementasaun programa no ezekusaun orsamentu jeral do estado atu investimentu sira ne’ebe halao benefisia mos komunidade alvu sira, liu-liu feto, labarik, ema ho defisiensia no komunidade LGBTQI,” nia hateten.

Nia konsiente iha progressu ba promosaun igualidade no inklusaun tanba komunidade vulneravel sira ne’e hahu organiza aan atu kontribui ba dezenvolvimentu nasional, maibe sira presiza apoia no oportunidade atu involve aan iha prosesu dezenvolvimentu.