Sekretario Executivu Comissão Nacional de Combate ao HIV/SIDA de Timor-Leste (CNCS-TL), Atanásio de Jesus hateten estratejia foun ba prevensaun foku liu ba edukasaun saúde, ne’ebe meius prevensaun mak abstinência, fidelidade no condom (ABC).

Sekretario Executivu Comissão Nacional de Combate ao HIV/SIDA de Timor-Leste (CNCS-TL), Atanásio de Jesus hateten estratejia foun ba prevensaun foku liu ba edukasaun saúde, ne’ebe meius prevensaun mak abstinência, fidelidade no condom (ABC).

Nia salienta estratejia prevensaun anterior haree liu ba edukasaun moral no diak hotu, maibe hare ba kazu ne’ebe aumenta makas tenke halo mudansa ba informasaun sira prevensaun nian atu ema hotu bele komprende kona ba prevensaun virus HIV/SIDA.

“Meius prevensaun iha tolu mak abstinencia, fidelidade no condom. Meius prevensaun abstinencia no fidelidade ne’e tama ona iha kontrola aan, ne’ebe uluk ita koalia. Agora dadaun ne’e ikus liu ami foti condom sai hanesan alternativa prevensaun ba virus HIV/SIDA,” nia hateten iha servisu fatin Pantai Kelapa, Dili.

Nia dehan estratejia prevensaun ba HIV/SIDA ne’ebe Organizasaun Saúde Mundial (OMS) trasa no Ministerio da Saúde aseita iha planu estratejiku nasional 2011-2030 mak abstinência, fidelidade no condom.

Nia hateten observasaun durante ne’e nota katak dadus afetadu HIV/SIDA aumenta makas tanba informasaun sira ba komunidade seidauk loos, no komunidade sira la komprende informasaun sira ne’e atu halo prevensaun.

Nia haktuir estratejia ne’e desizaun estado nian tanba moras koalia kona ba edukasaun saúde, no ema nia moral koalia kona ba edukasaun moral ne’ebe hetan husi doutrina sira no inan aman sira fo.

“Ita laos fahe condom, maibe ita esplika kona ba utilizasaun condom, no oinsa condom ne’e bele uza hanesan meius ida prevene ita nia aan,” nia hateten.

Nia informa edukasaun saúde ne’e sei fahe ba komunidade tuir nesesidade, hanesan condom sei foku ba grupo risku sira atu bele hakotu transmisaun virus ne’e.

Tuir dadus komulativu nasional tinan 2020, hatudu total kazu positivu HIV ne’ebe detekta iha tinan 2003 to’o fulan setembru 2020 hamutuk nain 1,256, kompostu husi feto nain 457 no mane 799. Husi total nain 1,256 refere, kazu
pasiente nain 592 (47%) mak halo tratamentu ARV iha sentru tratamentu sira. Alende ne’e sidadaun ne’ebe mate tanba HIV hamutuk nain 148.

Iha parte seluk, Manager Klinika Bairo Pite (KBP), Inacio dos Santos hateten numeru kazu afetado virus HIV kada tinan aumenta a’as nafatin tanba ne’e presiza harmoniza informasaun sira no haforsa atividade sosializasaun prevensaun ba komunidade kona ba prevensaun moras HIV.

“Ita nia numeru HIV mos sa’e. Ita hare kada tinan laos tun, maibe sa’e nafatin,” nia hateten.

Nia dehan pasiente HIV ne’ebe halo tratamentu Antiretroviral iha klinika hamutuk nain 160 resin.

Nia hatutan tinan 2021-2023, sira hetan apoia fundus husi Fundu Global ho montante $199,000 hodi implementa programa HIV/SIDA hanesan edukasaun prevensaun, deteksaun no tratamentu ba pasiente sira.