Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Vice Ministru da Saúde, Bonifacio Mau Coli dos Reis hateten dadus estimasaun Organizasaun Mundial Saúde (OMS) nian hatudu taxa mortalidade kauza moras tubercolouse (TBC) iha rai laran sei a’as kuaze 88/100.000 populasaun ou ema nain tolu to’o hat mate kada tinan.

Vice Ministru da Saúde, Bonifacio Mau Coli dos Reis hateten dadus estimasaun Organizasaun Mundial Saúde (OMS) nian hatudu taxa mortalidade kauza moras tubercolouse (TBC) iha rai laran sei a’as kuaze 88/100.000 populasaun ou ema nain tolu to’o hat mate kada tinan.

Nia salienta ema mate tanba laiha osan selu transporte hodi asesu ba fasilidade saude, no komunidade sira sei menus konhesimentu kona ba moras tubercolouse tanba ne’e dala barak la halo tratamentu sedu.

“Dezafiu ne’ebe ita enfrenta mak asesibilidade no kondisaun giografia ne’ebe la permite komunidade atu hetan asesu ba kuidadu saúde, no komunidade nia fiar ba tradisional sei forte tanba dala barak sira ba uluk matan do’ok depois ba fasilidade saúde,” nia hateten bainhira partisipa iha Workshop Planu Primeiru Projeitu TBC ho tema Community Based TB Diagnosis and Management Capacity Building in Timor-Leste iha Hotel Novu Turismo, Dili.

Nia dehan governu halo esforsu atu kapitaliza apoiu sira husi doadores, governu Korea, no Fundu Global, hodi servisu hamutuk ho sosiedade sivil sira implementa programa hapara TBC iha rai laran, liu-liu hasa’e edukasaun no promosaun saúde, haforsa servisu atendimentu diagnostika, no halo jestaun tratamentu ne’ebe diak ba pasiente sira tanba ho ida ne’e mak bele hakotu korente transmisaun moras ne’e iha komunidade.

Nia hateten hospital referral sira no sentru saúde sira iha ona makina geneXpert atu halo deteksaun sedu ba moras TBC, no sira mos introdus ona TB mobile screening iha munisipio atu bele halo deteksaun sedu no tratamentu sedu ba moras TBC.

Nia espera projetu foun ne’ebe apoia husi governu Koreia ne’e ho servisu hamutuk Korean National TB, no sosiedade sivil sira ne’ebe implementa projeitu ne’e bele hasa’e konsensia publika, taxa deteksaun sedu no jestaun tratamentu ne’ebe diak ba pasiente sira iha fasilidade saúde hotu.

Iha parte seluk, Embaixador Korea iha Timor-Leste, Kim Jeong-ho hateten hahu tinan 2006, sira fo apoia ba governu Timor-Leste hodi harii laboratorio TBC iha Dili, no destaka profesionais TBC iha fasilidade saúde sira hodi suporta servisu diagnostika no jestaun ba kazu TBC nian.

Nia dehan projeitu foun, ne’ebe hahu ona iha tinan 2019 no sei remata iha tinan 2024, sei konsentra liu ba area rua mak hamutuk ho Korean National Asosiation TB harii sistema manajementu kazu ha nivel nasional to’o sentru saúde sira.

Alende ne’e sira mos servisu hamutuk ho IOM halao atividade mobile screening iha munisipio sira atu bele halo deteksaun ba kazu no promove partisipasaun ema hotu nian ba kombate TBC.

“Ita espera bele hadia no hasa’e kapasidade numeru deteksaun no manajementu kazu TBC iha timor, no haforsa kapasidade manajementu kazu iha nivel nasional hodi nune’e ita bele servisu diak liu tan kombate moras TBC iha Timor-Leste,” nia hateten.

Nia dehan governu Korea iha komitmentu no prontu atu servisu hamutuk ho entidade hotu atu hadia sistema servisu saúde no kapasidade profesionais saúde sira nian atu oferese kuidadu saúde ne’ebe kualidade ba povu Timor-Leste.