Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Diretor Organizasaun no governmental Psychosocial Recovery and Development In East Timor (PRADET), Manuel dos Santos hateten medikamentu ne’ebe profesional saúde sira utiliza hodi halo tratamentu ba pasiente moras mental iha fasilidade saúde sira ladun efetivu ona atu ajuda pasiente rekupera husi problema psychososial.

Diretor Organizasaun no governmental PRADET, Manuel dos Santos hateten medikamentu ne’ebe profesional saúde sira utiliza hodi halo tratamentu ba pasiente moras mental iha fasilidade saúde sira ladun efetivu ona atu ajuda pasiente rekupera husi problema psychososial.

Nia salienta iha pasiente balun ne’ebe halo tratamentu iha sentru internamentu Laclubar, iha munisipio Manatutu, rekupera lalais kompara ho sira ne’ebe halo tratamentu iha fasilidade saúde sira tanba sira utiliza medikamentu ne’ebe jerasaun segudu avansadu.

“Ita nia governu liu-liu ministerio da saúde, tinan barak ona sei uza hela medikamentu ne’ebe primeiru jerasaun. Ita kompara ho sentru internamentu iha munisipio Manatutu postu administrativu Laclubar ne’ebe jere husi minisionario São Joao de Deus, sira uza ona medikamentu segundu jerasaun avansadu,” nia hateten iha servisu fatin Manleu, Dili.

“Ami nia esperensia ho ita nia maluk kliente sira ami fasilita halo tratamentu intensivu fulan ida to’o nen kondisaun iha mudansa, mediku sira halo avaliasaun bele re-integra ba familia no sira simu ho pakote medikamentu konsumu. Bainhira sira konsumu medikamentu ne’e hotu sira halo fali tratamentu iha fasilidade saúde simu fali medikamentu primeiru jerasaun ne’ebe husi ami nia pontu devista nia efeitu ladun kontribui ona ba estabilizasaun kondisaun klinete nian rasik,” nia salienta tan.

Nia hatutan ministerio da saúde tenke reve fila fali padraun tratamentu ba moras mental nian, liu-liu medikamentu sira ne’ebe nasaun barak utiliza hodi fo tratamentu ba moras mental ho efetivu no kontribui signifikante ba rekuperasaun pasiente nian.

Nia informa iha tinan 2020, sira identifika sidadaun ho problema mental hamutuk nain 90 resin mak hela iha dalan ninin sira, no simu pasiente nain 26 ne’ebe refere husi parseiru servisu no komunidade sira. No identifika nain 150 resin iha komunidade liu husi atividade visita saúde familia iha munisipio.

Iha parte seluk, Diretora Nasional Kontrola Moras iha Ministerio da Saúde, Doutora Josefina Clarinha João hateten iha medisina mudansa padraun tratamentu ne’e normal no nasaun seluk utiliza ona aimoruk sira avansadu, maibe iha timor pasiente sira sei iha responde ne’ebe diak ba medikamentu sira ne’ebe uza iha rai laran.

“Ita mos tenke hare ba responde ita nia maluk sira ne’ebe moras mental, se sira nia responde diak hela ba tratamentu ne’ebe ita iha ne’e hau sente kontinua tuir ida ne’ebe pasiente sira responde diak ne’e,” nia hateten.

Nia dehan tratamentu ba moras mental ne’e laos deit ho medikamentu, maibe presiza suporta husi entidade hotu liu-liu familia tanba klinika ba moras mental nian mak familia.

Nia haktuir taxa moras mental iha rai laran a’as no iha posibilidade a’as tanba problema sosial sei barak.