Quarta, Abril 24, 2024
Total visitors: 766366

Rezultado ánaliza Prienxe Lakunas Nutrientes (FNG) tinan 2019, hatudu maioria uma kain hotu iha Timor-Leste laiha kibi’it atu sosa ai-han ho nutrisaun hanesan enerjia, protein, no mikronutrientes tanba kustu atu hetan ai-han ho nutrisaun bo’ot, $158 to’o $211, kada fulan ba uma kain ho membru familia ema nain lima (5).

Diretora Organizasaun Hamutuk Ita Ajuda Malu (HIAM Health), Rosaria Martins da Cruz hateten rezultado analiza ne’e bele loos, tanba realidade kuantidade membru uma kain bo’ot liu rendimentu ne’ebe sira hetan kada fulan.

Diretora Organizasaun Hamutuk Ita Ajuda Malu (HIAM Health), Rosaria Martins da Cruz hateten rezultado analiza ne’e bele loos, tanba realidade kuantidade membru uma kain bo’ot liu rendimentu ne’ebe sira hetan kada fulan.

Nia dehan analiza ne’e hatudu uma kain ne’ebe laiha kibi’it atu sosa ai-han ho nutrisaun a’as liu mak RAEOA (Oecusse) iha 85%, munisipiu Bobonaro 79%, munisipio Ermera 79%, Munisipiu Dili 76%, Munisipiu Manufahi 72%, no Baucau 63%. Signifika kuaze maioria uma kain sira iha Timor-Leste la iha asesu ba ai-han ho nutrisaun.

“Populasaun aumenta produsaun la sufisiente atu responde, produsaun menus tanba area produtivu sira abandona hela. Abandona tanba bee mak laiha. Uluk kedas ami koalia beibeik ita nia governu tenke tau prioridade ba bee. Ita labele husik bee mota no udan been ba deit tasi,” nia hateten iha servisu fatin Aimutin Dili.

Nia preokupa ho analiza peskiza ida ne’e tanba iha munisipio sira ne’ebe produtivu hanesan Bobonaro, Manufahi, Baucau no Ermera, mos kustu asesu ba ai-han nutrisaun a’as no uma kain liu 50% mak la asesu ba ai-han ho nutrisaun. Nia hatutan Oecusse bele tanba laos rai produtivu no laiha investimentu ne’ebe bo’ot atu povu bele hetan rendimentu.

Nia dehan, governu tenke investe iha infrastruktura, liu-liu irigasaun sira atu bele dezenvolve setor agrikultura hodi responde ba lacuna sira ne’e tanba povu maioria agrikultura no riku variedade ai-han, maibe povu atu hetan ai-han no nutrisaun ho kustu ne’ebe bo’ot tebes.

Entretantu, Manager Klinika Bairo Pite, Inacio do Santos hateten dala barak familia sira ne’ebe oan sofre malnutrisaun fo razaun hahan laiha, maibe sira iha rai hektar ne’ebe abandona hela iha foho.

Nia konsiente, presu ai-han lokal iha merkadu a’as tanba impaktu husi produsaun menus, liu-liu produtu pekuaria nian.

“Governu tenke eduka populasaun sira laos sai agrikutlura tradisional maibe sai agrikultura modernu ho ida ne’e mak bele hasa’e produsaun hodi responde ba nesesidade povu nian,” nia hateten.

Nia dehan, povu Timor hetan priveleiju bo’ot tanba iha ema nia rai ai-han organiku ne’e ema sira ne’ebe riku mak konsumu, ema kiak sira konsumu ai-han sira ne’ebe jenetika ona.

Iha parte seluk, Diretur Nasional Agrikultura Hortikultura no Estensaun, iha Ministerio Agrikultura no Peskas, Amaro Ximenes rekonhese produsaun rai laran seidauk substitui importasaun, maibe iha progressu tanba uluk produtividade hare maximu 700 kilograma kada hektar agora sa’e ba 3,5 mil kilograma kada hektar.

Nia dehan, produsaun tinan ida ne’e 2020, ba batar iha 92,000 toneladas husi 215,747 hektares area potensial, no hare iha 37,955 toneladas husi 18,150 hektares area kultiva.

“Teknikamente agora dadaun, kaer ba ezemplu iha Suai servisu hamutuk entre MAP no MCIA. Ita fo dadus ba sira atu sosa hare 800,000 toneladas, maibe sira sosa deit 300,000 toneladas, signifika sei iha 500,000 no sei iha tan hare seluk ne’ebe foin koleita. Hanesan ema tekniku hakfodak mos hare sosa husi rai liur barak liu duke sosa iha rai laran. Ida ne’e politika ekonomia hau labele resposta,” nia hateten.

Nia garantia produsaun rai laran bele sufisiente to’o iha fulan Maio tinan oin, karik fulan Junho to’o Dezembru bele akontese menus aihan.

Nia hatutan, produsaun produtu hortikultura laiha duvida tanba produsaun barak intermus kuantidade no variedade produtu, maibe fila fali ba kultura konsumu sosiedade nian.