- Publika iha: 27 Agosto 2023
Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Dezenvolvimentu Rural, Mariano Assanami Sabino Lopes informa, enkontru ho superiór husi Oganizasaun Non-Govermental (NGO) Muhammadiyah, husi Indonézia, hodi diskute kooperasaun iha setór edukasaun, saúde no seguransa aihan nian, liu-liu estabelesimentu sistema sertifikasaun ba produtu lokál atu bele tama iha merkadu internasionál.

Ministru konsiente durante ne’e Autoridade Inspensaun, Feskalizasaun Atividade Ekonomia, Sanitaria no Alimentasaun (AIFAESA) halo kontrolu ba produtu sira iha merkadu, maibé presiza iha institusaun ida atu sertifika produtu sira ne’ebé futuru bele esporta ba rai-liur no ba konsumu nasionál rasik, ho padraun internasionál.
“Ita mós tenke defende nafatin ita-nia produtu orgániku, maibé ita tenke hasai sertifikadu orgániku. Atu hasai sertifikadu orgániku presiza teste katak produtu ne’e laiha pestisida no adubu unorgániku iha laran foin ita bele sertifika.
“Ita tenke nafatin ho produtu orgániku atu buka merkadu la’ós de’it faan ba rai-liur, importante mós han ba ita aan rasik,” nia hateten hafoin halo enkontru ho delegasaun NGO Muhammadiyah husi Jakarta, Indonézia, iha Palácio do Governo, Díli.
Nia hateten NGO refere iha ona nia reprezentasaun espesial iha Timor-Leste, tanba ne’e sei halo koordenasaun ho liña ministériu sira atu bele hahú ona fó formasaun ba tékniku sira, halo peskiza, dezenvolve padraun nasionál ba teste no ekipamentu laboratóriu nian, tanba sira iha rekursu intermus ekipamentu no ema ne’ebé adekuadu no kompetente atu halo servisu ne’e.
Nia hatutan, sira mós prontu atu fornese kapasitasaun iha rai-laran no bolsu estudu ba timoroan sira ne’ebé hakarak hasai estudu iha área sira espesifiku nian iha setór saúde no edukasaun.
Nia haktuir governu da-sia nia prioridade ida mak estabelese laboratóriu nasionál integradu ida atu bele halo teste ba produtu hotu-hotu ho standarte internasionál.
Iha parte seluk, Presidente Board Muhammadiyah, Muhammad Sayuti hateten sira prontu servisu hamutuk ho governu Timor-Leste iha setór edukasaun, Saúde inklui seguransa aihan nian, tanba sira iha rekursu ema, ospital barak, universidade barak, ne’ebé bele servisu hamutuk ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian.
Nia dehan husi diskusaun ne’e, nota governu fó prioridade ba seguransa aihan nian, liga ba aihan seguru tanba ne’e sei hahú ho formasaun kona-ba aihan seguru nian.
“Ami mai ho misaun ida ba edukasaun nian, tanba Muhammadiyah harii iha tinan 1912, foku ba edukasaun, saúde no servisu sosial sira inklui sertifikasaun ba produtu nian. Ne’ebé ohin Vise-Primeiru-Ministru Mariano, simu ami ho di’ak, tanba iha relasaun ho prioridade Timor-Leste nian.
Hanesan Ministru dehan edukasaun sai prioridade importante husi ensinu pre-primária to’o universidade. Ami iha 173 universidade ho eskola rihun no fasilidade saúde mós rihun, tanba ne’e iha relasaun tebes ho prioridade governu nian ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian,” nia hateten.
Nia hateten formasaun sira hahú ona iha área automotif, empoderamentu ekonomia nian tanba seguransa aihan nu’udar prioridade ne’ebé governu husu mak sei foku mós formasaun iha área ne’e, tanba sira nu’udar organizasaun ida iha Indonézia ne’ebé halo peskiza, teste no sertifika produtu sira iha Indonézia.
Nia informa sira iha ona reprezentasaun espesiál iha Timor-Leste, ne’ebé sei koordena didi’ak liutan ho governu atu bele servisu hamutuk ho institusaun relevante sira.