Quinta, Junho 01, 2023
Total visitors: 754002

Sekretáriu Sekretaria Estadu Formasaun Profesional no Empregu (SEFOPE) husu traballadór Timoroan sira iha Australia no Koreia labele infliénsia malu hodi sees husi sistema tanba bele fó impaktu ba programa tomak no no sei la seguru.

Diretor Nasional Empregu Esterior SEFOPE nian, Filomeno Soares dehan, traballadór sira halai sees ona husi sistema, sira la seguru nune’e mós sira sei lakon asuransi ka direitu ba saúde no seluk tan, bainhira identifika sei deporta fila ba Timor-Leste.

Diretor Nasional Empregu Esterior SEFOPE nian, Filomeno Soares dehan, traballadór sira halai sees ona husi sistema, sira la seguru nune’e mós sira sei lakon asuransi ka direitu ba saúde no seluk tan, bainhira identifika sei deporta fila ba Timor-Leste.

“Ita husu traballadór sira iha Australia no Koreia atu labele influénsia malu hodi sees husi sistema. Ida-ne’e hatudu imi-nia komportamentu la di’ak nune’e mós la seguru no imi sei lakon direitu barak,” nia hatete.

Nia dehan, tuir dados ne’ebé sira asesu katak traballadór Timorona ne’ebé mak sees ona husi sistema hamutuk na’in 1.350 no dadaun ne’e sira servisu ilegál iha Koreia no Australia.

“Husi totál dados na’in 1.350 ne’e mak ita iha husi Australia iha na’in 650 traballadór Timoroan mak sees ona husi sistema durante ne’e no iha Korreia hamutuk na’in 700 resin,” DNEE Soares dehan.

Nia dehan, traballadór hirak ne’e halai sees husi sistema molok akontese situasaun Covid-19.

“Ita-nia traballadór ne’ebé mak hetan ona oportunidade hodi servisu iha Australia hahú husi tinan 2012 to’o 2023 ne’e 1.301 no iha Koreia hahú husi tinan 2009 mai to’o 2023 ne’e hamutuk 5.457,” nia informa.

Tanba ne’e nia nafatin husu traballador sira servisu ho komportamentu di’ak no mantein nafatin iha sistema atu nune’e bele fó nafatin oportunidade ba Timoroan seluk ne’ebé hakarak ba servisu iha Australia no Korreia.

Iha parte seluk Membru Parlamentu Nasional, Deputadu Antonio Verdial dehan, joven barak mak hakarak tebes ba servisu iha Australia no Koreia, tanba ne’e husu ba maluk Timoroan ne’ebé hetan ona oportunidade hodi ba servisu iha ne’ebá labele hatudu hahalok la di’ak hodi taka dalan ba joven sira seluk ne’ebé dadaun ne’e esforsu hela.

“Husu sira atu kuidadu komportamentu nune’e mós hado’ok an husi hahalok krime, nune’e labele sees husi sistema nune’e empregadór sira nafatin fó servisu ba maluk Timoroan seluk ne’ebé mak dadaun ne’e esforsu hela buka servisu,” nia hatete.

Tanba ne’e nia dehan, bainhira traballadór sira ne’ebé mak servisu ona iha Australia no Koreia kada tinan sempre halai sees husi sistema depois mak kria tan konflitu no kontra regra sira husi kontratu ne’e dala ruma empregadór sira sei la fó tan oportunidade ba Timorona hodi ba servisu iha rai rua refere.