Quinta, Junho 01, 2023
Total visitors: 754002

Administradór Munisípiu Ataúro, Domingos Soares hateten setór infrastrutura sai prioridade atu mellora, liu-liu konstrusaun portu no aeroportu, estrada, eletrisidade, bee no saneamentu tanba kondisaun sira-ne’e di’ak ona bele kontribui ona ba dezenvolvimentu setór turizmu.

Administradór Munisípiu Ataúro, Domingos Soares hateten setór infrastrutura sai prioridade atu mellora, liu-liu konstrusaun portu no aeroportu, estrada, eletrisidade, bee no saneamentu tanba kondisaun sira-ne’e di’ak ona bele kontribui ona ba dezenvolvimentu setór turizmu.

Nia konsiente estabelesimentu munisípiu Ataúro ho objetivu ida atu dezenvolve Ataúro sai fatin destinasaun turístiku, entaun hahú halo esforsu hotu-hotu kria kondisaun sira atu bele atinji mehi ida katak Ataúro sai fatin destinasaun turístiku, ne’ebé sei kontribui makas ba rendimentu nasionál.

“Ita iha meiu sira-ne'e, agora meiu sira atu opera di’ak liutan ita presiza kria kondisaun liga ho marítima nian mak portu no aviaun nian mak aeroportu. Ita boot sira hatene ita-nia administrasaun iha territóriu tomak ne'e iha de’it fundu hodi finansia kompeténsia sira-ne’ebé delega ona husi ministériu sentral sira, Maibé ba Ataúro iha fundu ida-ne'ebé didika espesial ba dezenvolvimentu Ataúro nian, mak hanaran fundu espesial ba dezenvolvimentu nian, ne’ebé nia projetu sira atu dezenvolve mak portu, aero portu, estrada, bee moos, eletrisidade. Maibé konsentrasaun ba agora nian mak portu, aeroportu, bee moos depois mak estrada no eletrisidade,” nia hateten iha sentru koperativa Boneka Ataúro.

Nia dehan orsamentu tinan ne’e alokadu ho montante millaun 13 ba infrastrutura bo’ot sira dezenvolvimentu Ataúro nian mak portu, aeroportu, estrada, eletrisidade renovável, bee moos ba konsumu nian.

Nia hateten estudu viabilidade ba projeitu portu no aeroportu nian halo ona, maibé projetu ida ne’e lidera husi konsellu administrasaun fundu espesial mak vise-primeru-ministru José Reis inklui membru governu relevante sira no administradór sira mós.

Nia hatutan sira mos servisu hamutuk ho organizasaun sosiedade sivíl sira balun atu halo identifikasaun ba pontesialidade situ turístiku tantu rai-maran no tasi-laran iha munisípiu Ataúro atu bele iha dadus kompletu hodi halo planu dezenvolvimentu ne’ebé di’ak.

Entretantu, Xefe Suku Biqueli, Daniel Martins hateten nesesidade urjente povu nian mak bee moos tanba tinan barak ona populasaun, liu-liu sira iha foho leten utiliza de’it udan been no bee posu ne’ebé kontein ho tasi-been mer.

Nia dehan iha fulan Novembru tinan 2022, BTL responde ba sira-nia pedidu dada bee ba komunidade iha aldeia Baruana, maibé iha tempu udan monu rai estraga sistema bee tanba ne’e bee la to’o ba komunidade.

“Iha suku laran ne’e bele hetan bee di’ak, maibé nia sistema bee ne’e ami uza bee boor. Entaun bee boor ne’e nia salinidade iha 0.9, bele dehan bee di’ak, maibé ita hemu fali udan been kompara ho bee ida ami konsumu agora ne’e nia masin ka kadar garam ne’e tuir saúde labele. Maibé ida-ne’e mak ita-nia kondisaun no situasaun ita nafatin hato’o preokupasaun ba munisípiu atu tau matan ba asuntu bee,” nia hateten.

Nia hateten komunidade aldeia Iliduadoru no Iliknamo mak durante ne’e konserva hela udan been iha tanki hodi utiliza ba nesesidade lorloron nian.