- Publika iha: 13 Março 2023
Diretór Nasionál Saúde Públika, iha Ministériu Saúde, Doutór Frederico Bosco informa moras ne’ebé rejista makas iha sentru saúde komunitária iha territóiu tomak mak moras Infesaun Respiratóriu Aguda (IRA), tanba nivel konsiénsia sosiedade nian ba prátika ijiene sei mínimu tebes.

Nia salienta moras IRA ne’e nia kauza tolu mak bele husi virus, bakteria no alerjia ba rai-rahun tanba ne’e atu prevene moras ida-ne’e importante indivíduu ida-ida tenke adota prátika ijiene hanesan asegura ijiene liman, evita kaer inus no matan, mear taka ibun, uza máskara atu labele hada’et fali virus no bakteria ba ema seluk.
“Ita seidauk halo estudu espesífiku, maibé nia orijin ne’e iha tolu mak ita hatene pre-domina tebes iha ita-nia rai, bazeia ba tipu tratamentu ne’ebé baibain ita aplika mak primeiru liu kauza husi virus, bakteria no ikus liu mak alerjia rai-rahun,” nia hateten iha servisu fatin Kaikoli, Díli.
Nia dehan moras infesaun respiratóriu ne’ebé tama ona iha komplikasaun ruma hanesan afeta ona sistema respiratóriu baixu nian ka bolu pneumonia ne’e moras ne’ebé dalabarak lori labarik sira baixa no presiza hetan kuidadu intensivu iha hospital tanba difikuldade dada iis.
Nia haktuir bazeia ba dadus sistema informasaun saúde iha fulan janeiru tinan 2023, rejista kazu moras infesaun respiratóriu parte altu kuaze 17,000 resin no kazu respiratóriu parte baixu ka pneumonia iha 2147. Alende ne’e iha mós moras seluk hanesan moras diarea hamutuk 5000 resin, moras kulit 1600 resin no moras hada’et husi relasaun seksuál iha 400 resin.
Iha parte seluk, Xefe Sentru Saúde Vera Cruz, Doutora Marilia Piedade hateten husi moras oin 10 ne’e moras infesaun respiratóriu aguda mak domina, no maioria afetadu sira husi labarik tinan lima mai kraik.
Nia dehan iha fulan janeiru 2023, sira rejista kazu IRA hamutuk 1208, moras kulit iha 2504, diarea 203, pneumonia iha 37 kazu no moras hada’et husi relasaun seksuál iha 32 kazu.
“Iha sentru saúde Vera Cruz, aimoruk item balun laiha. Maibé la signifika konsulta la la’o, konsulta la’o nafatin no ami buka alternativu hodi responde, liu-liu pasiente ne’ebé baixa no konsulta ambulatóriu mak aimoruk laiha ami haruka ba Hospital Nasionál Guido Valadares atu hetan tratamentu no aimoruk ne’ebé presiza,” nia hateten.