- Publika iha: 10 Fevereiro 2023
Inspetór Jerál Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun Atividade Ekonómika, Sanitária no Alimentár, Institutu Públiku (AIFAESA, I.P), Ernesto Monteiro hateten sira servisu hamutuk ho Organizasaun Mundial Saúde (OMS) fasilita formasaun sentífiku ba inspetór na’in 50 kona-ba inspesaun risku ai-han ba saúde públiku.

Nia dehan partisipante husi ministériu relevante sira hanesan AIFAESA rasik ema na’in 26, Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP) husi kuarentina na’in-haat, peskas na’in-haat no veterinária na’in-haat. Alende ne’e Ministériu Turismu, Komérsiu no Indústria na’in-haat inklui Ministériu Saúde na’in-ualu.
“Agora dadaun ne’e ba tékniku kontrolu ou inspesaun ai-han nian, sira tenke hatene kualidade ai-han di’ak mak ida-ne’ebé no ita tenke matenek no presiza la’o tuir ita-nia prosedimentu ne’ebé di’ak, bainhira halo inspesaun tenke iha regra,” nia hateten hafoin partisipa iha serimónia abertura formasaun kona-ba inspesaun bazeia ba ai-han risku iha salaun Delta Nova Comoro, Díli.
Nia espera durante semana rua nia laran partisipante sira bele aprende buat ruma hodi hariku sira nia koñesimentu no abilidade atu kontribui ba fortalese sistema nasionál kontrolu ai-han.
Nia hateten durante ne’e sira halo inspesaun ba operadór ekonómiku sira-ne’ebé hala’o negósiu fornese ai-han ba konsumidór sira, liu-liu iha restorante sira. Maibé sira sei halo mós inspesaun ba negósiu kulinária sira iha dalan ninin atu asegura ai-han sira-ne’e la afeta ba ema nia saúde.
Iha parte seluk, Reprezentante Interinu OMS, iha Timor-Leste, Dr. Thelge Sudath Rohana Peiris hateten ai-han nu’udar elementu importante ida ba saúde públiku, maibé konsumu ai-han la seguru bele fó impaktu hamosu moras oioin ne’ebé fó todan ba nasaun.
Nia dehan iha rejiaun sudeste aziatíku, dadus estimasaun moras ne’ebé kauza husi hahan la seguru liuhusi rihun atus ida lima nulu, ne’ebé hamate ema liu milliaun sanulu resin rua kada tinan.
“Ho nune’e governu tenke asegura katak hasa’e kapasidade fornesimentu ai-han de’it la sufisiente, entaun atu ai-han seguru no nutritivu tenke hahú ona dezenvolve no fortalese sistema nasionál kontrolu ai-han, atu nune’e bele proteje konsumedór sira husi moras oioin ne’ebé hamosu husi produtu ai-han ne’ebé la seguru. Ida-ne’e nu’udar responsabilidade husi governu hodi estabelese plataforma legál no institusionál ne’ebé forte iha servisu kontrolu ai-han,” nia hateten.
Nia hateten inspesaun nu’udar parte sentrál husi funsionamentu kontrolu hodi verifika katak tipu no nivel operadór negósiu sira iha rai-laran hala’o duni sira-nia responsabilidade primária hodi prodús ai-han ne’ebé seguru ba konsumedór sira tanba inspetór sira tenke iha koñesimentu no abilidade atu hala’o servisu tuir.
Nia hatutan OMS kompremetidu kontinua apoia tékniku ba governu ho inisiativa oioin ba fortalesimentu sistema nasionál kontrolu ai-han hodi promove saúde públika nasionál.