Quinta, Março 28, 2024
Total visitors: 766366

Vice Ministra Turizmu Komunitariu no Kultura, Inácia da Conceição Teixeira hateten turizmu ne’e industria bo’ot iha mundu, ne’ebe kompetisaun mos makas tanba ne’e tenke hili produtu turizmu uniku atu faan ba rai liur hodi atrai turista sira no Timor-Leste iha turizmu kultural no historia ne’ebe nasaun seluk laiha.

Vice Ministra Turizmu Komunitariu no Kultura, Inácia da Conceição Teixeira hateten turizmu ne’e industria bo’ot iha mundu, ne’ebe kompetisaun mos makas.

Nia dehan turismu marina ne’ebe liga ho atividade diving, snorkeling iha merkadu internasional kompetisaun barak tanba nasaun sira seluk iha tasi ne’ebe moos, maibe Timor-Leste iha turizmu ne’ebe intersadu mak kultura no historia.

“Timor-Leste produtu intersadu ba merkadu internasional, ba hau ema ne’ebe komprende turismu katak kultural no historiku nudar identidade nasional ne’ebe mak halo ita diferente ho nasaun seluk,” nia hateten bainhira partisipa iha atividade lansamentu website no promosaun turizmu iha Rejiaun Administrativu Espesial Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) iha Muzeum Resistensia Colmera, Dili.

Nia hateten kultura no historiku sai produtu ne’ebe uniku presiza halo pakote didiak hodi faan ba merkadu turizmu mundial tanba turista sira agora interese liu hatene kultura no historia nasaun seluk nian.

Iha parte seluk, Diretur Organizasaun PERMATIL, Ego Lemos hateten importante tebes atu defini produtu ne’ebe mak diak liu atu faan iha merkadu mundial atu atrai turista sira visita.

“Hau hare agora produtu uniku ida mak kafe, maske nasaun barak produs kafe, maibe kafe timor nia folin diak iha merkadu tanba organiku,” nia hateten.

Nia dehan kafe mos bele atrai turista sira visita Timor, liu-liu nasaun sira ne’ebe importa kafe Timor hanesan Australia, Inglatera, Amerika, Japaun no seluk tan atu mai Timor hemu kafe iha Timor.

Nia haktuir turismu ne’e diak maibe tenke kuidadu no hatene aspeitu saida mak promove hanesan komunidade tenke hatene turista sira lao dook husi sira nia rai mai Timor hakarak konsumu produtu ne’ebe organiku laos produtu importadu.