Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Xefe Departamentu Toxicologia, iha Laboratoriu Nasional Saúde (LNS), Gaspar Pinto, hateten iha tinan 2017, governu sosa ona makina High Performance Liquid Chromatography (HPLC) no Atomic Absorption Spectrophotometry (AAS) atu halo teste ba produtu aihan, medikamentu, alkohol sira iha merkadu, maibe seidauk utiliza tanba problema rekursu humanu no reajente laiha.

Xefe Departamentu Toxicologia, iha Laboratoriu Nasional Saúde (LNS), Gaspar Pinto, hateten iha tinan 2017, governu sosa ona makina High Performance Liquid Chromatography (HPLC) no Atomic Absorption Spectrophotometry (AAS) atu halo teste ba produtu aihan, medikamentu, alkohol sira iha merkadu, maibe seidauk utiliza.

Nia salienta durante ne’e sira uza aparelhu spectrophotometer hodi halo teste ba kualidade bee no uza rapid teste atu halo teste ba hahan sira ne’ebe deskonfiar iha kontaminasaun, maibe aprelu rua ne’e nia rezultado ladun kompletu.

“Ita dehan asegura produtu aihan sira tenke liu husi makina rua ne’e maka bele deteta. Agora ema barak sofre moras tensaun a’as, ran midar ne’e tanba hahan sira ne’ebe ita konsumu lori husi rai liur mai ita lahatene,” nia hateten iha servisu fatin Bidau, Dili.

Nia hateten papel laboratoriu nian importante tebes atu asegura populasaun iha asesu ba produtu aihan, medikamentu ne’ebe seguru no diak saúde.

Nia hatutan servisu kontrolu kualidade hahan maka lalao ho maximu mak iha future ema barak sei sofre moras kronika lahada’et sira ne’ebe kontribui makas husi aihan sira ne’ebe la saúdavel.

Nia informa sira iha ekipa tekniku nain 9 ne’ebe prontu atu halo servisu ida ne’e, maibe presiza tan formasaun atu fo presaun servisu ne’ebe diak liu tan hodi asegura kualidade aihan iha merkadu.

Iha parte seluk, Enkarregadu Food Agriculture Organization (FAO), iha Timor-Leste, Paula Lopes da Cruz, preokupa ho servisu kontrolu kualidade aihan iha merkadu ne’ebe seidauk maximu tanba ne’e lori ona konsekuensia ba saúde publika ema nian.

“Presiza hare kualidade hahan sira iha ita nia merkadu, nune’e buat ne’ebe ita sosa no konsumu bele fo diak ba ita nia isin laos estrada. Ohin loron ita hare hahan barak iha loja buat ne’ebe kontein midar, mear no mina. No dalabarak baut sira ne’e maka hamosu moras oioin hanesan tensaun, stroke,” nia hateten

Nia hateten governu, liu-liu ministerio komersio industria no ministerio da saúde iha papel importante atu kordena servisu kontrolu kualidade aihan sira iha merkadu tanba sira mak hare importasaun sira tama mai rai laran.