Diretor Jeral Aduaneira iha Ministeriu Finansas, José Abilio Fátima hateten kada tinan importasaun produtu tabaku mai rai laran Timor-Leste bo’ot tebes, ne’ebe kontribui 10 ate 15% ba reseita domestika, maibe lori risku ba saúde publika ema nian tanba numeru moras kronika lahada’et a’as.

Diretor Jeral Aduaneira iha Ministeriu Finansas, José Abilio Fátima hateten kada tinan importasaun produtu tabaku mai rai laran Timor-Leste bo’ot tebes.

“Husi dadus ne’ebe ami rekoilha iha sistema iha tinan 2020, importasaun tabaku mai rai laran hamutuk 866,426 kilograma. No iha tinan 2021, to’o fulan Julho importasaun iha ona 463,566 kilograma. Signifika ita nia nasaun ho populasaun 1.3 milliaun deit ema konsumu tabaku ne’e makas tebes,” nia hateten bainhira partisipa iha seminario ho teme hasa’e taxa tabaku ba Timor-Leste saúdavel, iha salaun enkontru JL Vila Fatuhada, Dili.

Nia dehan husi kuantidade importasaun iha tinan 2020, konsege kontribui $16 miliaun resin ba kofre estado. No kuarte segundu tinan 2021, rekoilha ona reseita $8 miliaun resin.

Nia hateten reseita fiskal regula iha lei tributaria no 8/2008. No bazea ba lei ne’e iha kategoria tolu maka halo kobransa ba produtu hotu hanesan taxa importasaun, taxa venda no taxa seletivu konsumu.

Nai hatutan taxa seletivu konsumu ne’e iha items 10 maka kona taxa inklui produtu tabaku, no taxa tabaku ne’ebe aplika iha rai laran maka $19 kada kilograma.

Nia informa dadaun ne’e ekipa autoridade aduaneira no tributaria halo hela revizaun ba lei tributaria numeru 8/2008, no reve lista items ba taxa seletivu konsumu sira ne’ebe durante ne’e seidauk kobra taxa

Nia konsiente atu redus importasaun no taxa fumador iha rai laran presiza desizaun politika ida atu hasa’e taxa importasaun, maibe mos importante atu konsensializa sidadaun sira hotu kontribui ba implementasaun lei numeru 14/2016 regime kontrolu tabaku.

Entretantu, Jestor NGO Aliansa Nasional Kontrola Tabaku (ANKT), Sancho Belito Fernandes ejiji governu atu foti medidas urgente ba servisu kontrolu tabaku nian, liu-liu hasa’e taxa importasaun tabaku no determina presu minimu ba tabaku iha merkadu tanba sidadaun barak maka lakon vida iha idade produtivu.

Nia dehan dadus sensu uma kain tinan 2015, hatudu populasaun Timor-Leste ho idade 60 ba leten iha deit 5%, signifika taxa sidadaun sira mate sedu a’as.

“Moras la hada’et sai hanesan kauza principal ba taxa mortalidade iha Timor-Leste, ne’ebe responsavel ba 45% ema mate kada tinan. Dadus monitorizasuan moras lahada’et iha tinan 2016 ate 2019, husi OMS hatudu taxa mortalidade ba moras la hada’et hamutuk 3300 ou 45%, no 20% husi ne’e mak mate premature ou mate sedu,” nia hateten.

Nia preokupa Timor-Leste hanesan nasaun ida ne’ebe ho taxa fumador a’as iha mundu ho 60% ba ema adulto mane no 9, 4% feto adulto. No peskiza global tinan 2019, hatudu 30, 9% labarik idade tinan 13-15 maka uza tabaku ativu.

Iha parte seluk, Presidente Komisaun F trata asuntu saúde, seguransa sosial no igualidade jeneru, deputado Noé da Silva hateten tenke hasa’e duni taxa tabaku tanba felismente taxa ne’ebe aplika ki’ik liu, entau tabaku folin baratu ema barak fuma.

“Ami prefere atu hasa’e tanba felismente kada kilograma $19, ne’e iha posibilidade atu importasaun bo’ot ba beibeik no sei la redus taxa fumador, entau ita hotu nia korajen atu hasa’e taxa ne’e to’o 25% ate 30%,” nia hateten.

Iha portunidade ne’e nai enkoraja sidadaun hotu atu kontribui ba implementasaun lei kontrolu tabaku nian, liu-liu kontrolu fuma iha fatin publiku sira tanba efeitu tabaku laos ba fumador deit, maibe ba mos ema hira ne’ebe horon sigaru suar.