Diretor Servisu Saúde Munisipio Viqueque, Francisco de Carvalho hateten sira seidauk iha fatin izolamentu ne’ebe apropriadu, maibe sira utiliza polo espasu universidade nian no residensia administrador ho kapasidade akumula ema nain 100 hodi halo izolamentu ba pasiente Covid-19 sira ne’ebe asintomatiku.

Diretor Servisu Saúde Munisipio Viqueque, Francisco de Carvalho hateten sira seidauk iha fatin izolamentu ne’ebe apropriadu, maibe sira utiliza polo espasu universidade nian no residensia administrador ho kapasidade akumula ema nain 100 hodi halo izolamentu ba pasiente Covid-19 sira ne’ebe asintomatiku.

 

Nia dehan numeru kazu foun menus ona, maibe kada loron sempre iha kazu detetadu foun tanba dadaun ne’e eskola komesa hahu fali, entau estudante sira hela iha asrama tenke halo teste swab antes tama.

“Iha ne’eba sira maioria ho CT komesa husi 22 ate 30, no sira ne’e asintomatiku. Sira ne’ebe ho sintomatiku ami refere mai iha Dili,” nia hateten foin lalais ne’e.

Nia hateten sira estabelese mos ekipa responde rapidu iha sentru saúde 5 iha munsipiu hodi halo survelensia, liu-liu buka tuir kontaktu besik husi kazu konfirmadu, kontrola sidadaun hira ne’ebe ba husi Dili atu evita transmisaun virus iha komunidade.

Nia hatutan sira iha makina GeneXpert ida ne’ebe funsiona ho diak atu halo teste swab ba amostra sira ne’ebe rekoilha husi ekipa survelensia. No kada loron sira bele halo teste swab ba amostra 80, maibe kuandu amostra barak liu maka sei transfere mai iha nasional.

Nia informa dadaun ne’e atividade ensino hahu hikas fali ona tanba ne’e sira simu pedidu barak husi eskola sira atu halo dezinfeta eskola sira no halo teste swab ba estudante sira ne’ebe presiza, liu-liu sira ne’ebe hela iha asrama.

Tuir dadus Sentru Integradu Jestaun Krize (SIJK), iha loron 29 tinan 2021, hatudu katak total kazu komulativu iha munisipio Viqueque hamutuk 313. Husi numeru ne’e nain 257 rekuparadu ona, nain 55 sei iha izolamentu no nain ida mate ona.

Iha parte seluk, Ministra da Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten prontidaun infrastruktura saúde iha teritorio tantu munsipiu no nasional seidauk prontu nafatin atu responde ba senario ne’ebe a’at liu tanba konstrusaun sira sei lao hela no sei presiza tan ekipamentu mediku nian.

“Ami nia hare ita nia konstrusaun sira la prontu no ita nia ekipamentu mediku sira, ne’ebe tenke sosa no lori husi rai liur mai tarde, ne’e mak ita tauk. Entau ita tenke antisipa,” nia hateten

Nia dehan protidaun saúde nian seidauk prontu intermus infrastruktura, ekipamentu mediku no rekursu humanu tanba ne’e sidadaun hotu tenke kontribui ba esforsu prevensaun no mitigasaun surtu Covid-19, liu-liu variante foun ne’ebe iha atu labele transmite ba komunidade.

Nia hatutan kontribuisaun sosiedade nian simples tebes hanesan disiplina kumpri medida prevensaun sira hanesan uza maskara, fase liman beibeik, halo distansiamentu fisiku, evita halibur malu no ikus liu simu vasina kontra Covid-19.