Quarta, Abril 24, 2024
Total visitors: 766366

Diretor Executivu Organizasaun Hametin Agrikultura Sustentabel Timor-Leste (HASATIL), Gil Boavida hateten situasaun impase politika, surtu Covid-19 no kalamidade ne’ebe akontese iha rai laran, sei lori Timor-Leste enfrenta problema seguransa aihan ne’ebe seriu tanba mudansa klimatika estraga area produtivu barak iha teritorio nasional.

Ministru Agrikultura no Peskas (MAP), Pedro dos Reis hateten ekipa rekolha ona dadus konaba area kultivu sira ne’ebe hetan estragus iha situasaun kalamilidade foin lalais liu ba.

Nia dehan seguransa aihan ne’e koalia konaba disponbilidade aihan liga ba produsaun rai laran, asesibilidade komunidade nian ba aihan, oinsa utilizasaun komunidade nian ba aihan sira no estrategia atu asegura sustentabilidade aihan ba konsumedor sira.

“Hau hanoin atu asegura seguransa aihan iha rai laran ba tinan rua tutuir malu 2020 no 2021, ita enfrenta situasaun ne’ebe difisil. Ita hare iha situasaun Covid-19 produtor atu transporta produtu mai Dili mos hasoru dificuldade bo’ot. No ema sira iha Dili atu asesu ba aihan sira ne’e susar, entau depende ba produtu sira husi rai liur tanba ne’e ba sira ne’ebe iha kapasidade rendimentu ki’ik ne’e impaktu ba sira nia kondisaun moris,” nia hateten iha servisu fatin Farol, Dili.

Nia dehan governu tenke halo asesmentu ba fatin produtivu sira ne’ebe hetan estragadus husi dezastre naturais atu bele halo intevensaun emediata hodi salva rai produtivu sira ne’e hodi asegura produsaun iha rai laran atu responde ba konsumu nasional.

Nia hateten populasaun Timor-Leste, 75% moris ho vida agrikultor, signifika iha rekursu bo’ot ba servisu hasa’e produsaun hodi asegura seguransa aihan nasional, maibe presiza politika ne’ebe diak no planu asaun ne’ebe integradu ho orsamentu apropriadu atu bele dezenvolve setor agrikultura.

Tuir rezultado analiza IPC seguransa aihan kronika iha Timor-Leste, iha tinan 2019, hatudu katak 36% populasaun Timor-Leste efrenta inseguransa aihan kronika.

Iha parte seluk, Ministru Agrikultura no Peskas (MAP), Pedro dos Reis hateten ekipa rekolha ona dadus konaba area kultivu sira ne’ebe hetan estragus iha situasaun kalamilidade foin lalais liu ba.

“Area kultivu hare iha premeru epoka tinan 2021, hamutuk 24,000 hektares, maibe inundasaun iha loron 4 fulan Abril liu ba estraga tiha kuaze 1,800 hektares no ami konsege salva 22,900 hektares, ne’ebe dadaun ne’e koileta hela,” nia hateten.

Nia dehan sira seidauk iha dadus konaba produsaun rai laran iha tinan 2021, tanba foin iha faze koileta, maibe nafatin halo esforsu hadia infrastruktura sira no servisu hamutuk ho agrikultor sira atu bele hada’e produsaun rai laran hodi responde ba konsumu nasional.