Quarta, Fevereiro 19, 2025

Ema ne’ebe nia moris afetadu hosi virus no moras HIV/SIDA iha direitu tomak atu moris livre hanesan sidadaun bain-bain Timor-Leste hanesan halao aktividade moris nianEma ne’ebe nia moris afetadu hosi virus no moras HIV/SIDA iha direitu tomak atu moris livre hanesan sidadaun bain-bain Timor-Leste hanesan halao aktividade moris nian,  hetan tratementu saude ne’ebe diak ba sira nia vida moris, ba edukasaun tanba ema moris mai iha ona direitus hanesan.


“Ema ne’ebe afetadu virus HIV/SIDA iha direitu halao nia moris hanesan ema ne’ebe la ho HIV/SIDA katak sira mos livre atu halao aktividade moris hanesan servisu, laos sira hetan ona positivu HIV/SIDA abandona tiha sira husi ambiente ne’ebe sira hela ba. Ne’e lalos,” hateten Chefe Interina ba Programa Nasional HIV/SIDA, Ministerio Saude (MS), Marta Abenia Do Santos, semana kotuk (6/12), hosi Sentru Juvenil Taibesi, Dili.

Chefe Interina dos Stantos hatutan katak bainhira ema hetan ona afetadu ba virus HIV/SIDA nia iha direitu tomak ba tratamentu no direitu atu hetan supporta husi familia nunee’ sira labele sente mesak.
Ho ida ne’e MS laiha hanoin ida atu tau sira hamutuk iha fatin espesial ketak ida tanba ne’e diskriminasaun ida ba sira, nune’e katak ema afetadu balun mate tanba hetan diskriminasaun. Ne’eduni MS nia hakarak mak ema afetadu ho moras HIV/SIDA bele hetan lalais tratamentu husi pesoal saúde sira liu husi aimoruk ne’ebe iha ona atu prolonga sira nia moris.


Iha parte seluk Director Ezekutivu Organizasaun Non Govermental,  Forum Tau Matan, João  Soares Reis Pequinho, hateten katak kestaun ne’e presiza duni tau atensaun nune’e ema pasientes HIV/SIDA labele hetan diskriminasaun ba tratementu hotu, saude no mos ba protesaun social.
“Los duni situasaun ne’e ita presiza duni tau atensaun tuir perspektiva Direitus Umanus inportante grupo sira ne’ebe sofre moras HIV/SIDA labele hetan diskriminasaun iha tratamentu hotu hanesan protesaun social no tratamentu saúde nian,” dehan Director Pequinho.


Nia hatutan katak durante ne’e NGO Forum Tau matan hare katak porgrama kampanha lao kapas tebes kompara ho trabalhadores juvenil tanba MS estabelese ona fatin Voluntary Confidential Counselling Testing (VCCT) atu sidadaun hotu bele hatene nia kondisaun saude hetan ona ka la’e virus HIV no karik hetan pessoal saude bele fo aimoruk anti retroviral ne’ebe sei gratuita.


Nia haktuir tan katak buat ne’ebe presiza hare mak tenke kontrola hemu aimoruk tuir regulamentu ne’ebe doutor sira fo.
Diretor Pequinho hateten tan katak ho numeru ema infektadu ho virus HIV ne’ebe kada tinan sae iha Timor-Leste, husu ba ogranizasaun sira ne’ebe hola parte iha asuntu ne’e nafatin fahe informasaun ba populasaun sira nune’e bele redus numeru ema foun ne’ebe hetan infeksaun ho virus HIV ne’e.