Sexta, Janeiro 24, 2025

Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho WHO (World Health Organization) inklui parseiru sira seluk halo Analiza no Avaliasaun Globál ba Bee no Saneamentu iha Timor-Leste iha tinan 2024.

Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho WHO (World Health Organization) inklui parseiru sira seluk halo Analiza no Avaliasaun Globál ba Bee no Saneamentu iha Timor-Leste iha tinan 2024.

Nia dehan, MS hamutuk ho WHO, BTL,E.P ho parseiru dezenvolvimentu sira seluk, ko'alia oinsá atu investimentu estratéjiku ida ne'ebé di'ak liutan ba iha bee no saneamentu.

"Ita konsiente katak, ita atinji ona 80% asesu bee iha territóriu laran tomak,iha rural, no urbana, maibé iha momentu avaliasaun ida-ne'e oinsá maka atu haree filafali,oinsá maka atu hala'o di'ak liutan investimentu ida ne'ebé ita sura hanesan investimentu ne'ebé poupansa iha ita-nia rain, tanba bee ne'e importante, efeitu kolateral ba iha moras no hijene," hatete Vise-Ministru Saúde (MS) Flávio Brandão Mendes liuhusi workshop nasionál ne’ebé hala’o iha Hotel Timor, Díli.

Nia tenik, vizaun no misaun atu atinji mak povu hotu ho posibilidade ne'ebé ki'ik liuba moras sira ne'ebé relasiona ho bee no saneamentu, liuliu labarik no grupu vulnerável sira liuhusi prevensaun primária.

“Ita presiza bee seguru, saneamentu no ijiene ne'ebé adekuadu ba komunidade, eskola no fasilidade kuidadu saúde ne'e esensiál tebes, tanba ne’e realiza hodi promove no proteje povu nia saúde iha Timor-Leste,” nia esplika.

Governante ne'e ko'alia, la'ós ba de'it bee no saneamentu iha uma-kain, maibé, presiza atensaun mós ba melloramentu bee, saneamentu no ijiene iha fasilidade eskola, fasilidade kuidadu saúde no fasilidade públiku sira.

"Analiza no Avaliasaun Globál ba Bee no Saneamentu mak inisiativa ida atu implementa hodi monitoriza prestasaun servisu fornesimentu bee no saneamentu no ijiene iha ita-nia nasaun.

Aleinde ne'e, atu monitoriza mós implementasaun ba objetivu dezenvolvimentu sustentável (ODS) 6 no oferese evidénsia hodi halo desizaun informadu kona-ba bee, saneamentu no ijiene, iha nivel hotu inklui diálogu polítiku nivel altu kona-ba saneamentu no Bee ba Ema hotu (Sanitation and Water for All)," nia hatutan.

Iha fatin hanesan, Reprezentante WHO iha Timor-Leste, Arvind Mathur esplika, liuhusi forum refere baMinistériuSaúde, Bee Timor-Leste (BTL,E.P) nomós parseiru sira seluk hodi diskute pilár fundamentál ida kona-ba saúde públika ne'ebé fó impaktu ba ema hotu kona-ba Bee, Saneamentu no Ijiene (BESI).

"Elementu hirak ne'e la'ós de'it nesesidade sira mak direitu umanu báziku, ne'ebé apoia ita-nia populasaun nia dignidade no moris di'ak," nia Informa.

Nia deklara, Bee moos no Saneamentu ne'ebé di'ak sai asuntu prinsipál ba prevensaun no kontrolu moras nian, se la iha sira, sei hasoru moras sira ne'ebé bele relasiona ho bee no sei lori ba malnutrisaun no problema saúde sira seluk.

"Iha Timor-Leste, ita halo ona esforsu signifikativu,ohin loron, 80% husi ita-nia populasaun rurál no 96% husi ita-nia populasaun urbanu, pelumenus asesu ba bee báziku, signifika katak ema bele hetan bee iha minutu 30 nia laran hahú husi tempu kolesaun husi fonte bee di'ak.

Ita presiza asegura katak, bee ne'ebé seguru la'ós de'it disponivel no asesivel, maibé prátika ijiene no saneamentu ne'ebé forte, mós presiza implementa,ida ne'e esensiál tebes atu halo ponte ba lakuna entre ita-nia komunidade urbanu no rurál sira," nia deklara.

Nia dehan, atu atinji objetivu ida-ne'e presiza monitorizasaun no komitmentu kontinua ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel Bee moos no Saneamentu.