Quarta, Fevereiro 19, 2025

Prezidente Institutu Nasionál Kombate HIV/SIDA (INCSIDA, I.P), Daniel Marçal informa ema moris ho virus HIV (Human Immunodeficiency Virus) na’in 400 resin husi total na’in 2050 lakohi simu tratamentu aimoruk antiretroviral, no ida ne’e sai dezafiu bo’ot atu kombate transmisaun virus HIV iha sosiedade.

Prezidente Institutu Nasionál Kombate HIV/SIDA (INCSIDA, I.P), Daniel Marçal informa ema moris ho virus HIV (Human Immunodeficiency Virus) na’in 400 resin husi total na’in 2050 lakohi simu tratamentu aimoruk antiretroviral.

Nia dehan ema ne’ebé deteta positivu HIV halo tratamentu konsumu aimoruk lorloron mantein imunidade forte asegura kondisaun saúde no posibilidade transmite virus ne’e ba ema seluk ki’ik. Maibe la hemu aimoruk mak afeta ba kondisaun saúde no fasil hada’et ba ema seluk, bainhira halo atividade risku sira hanesan relasaun seksual livre.

“Drop out primeiru sira fiar liu mitos sira dehan virus ne’e bele kura ho aimoruk tradisional sira, entau sira husik aimoruk antiretroviral. Segundu problema stigma no diskriminasaun ne’ebé sei iha halo sira sente moe no tauk mai fasilidade saúde simu aimoruk,” nia hateten bainhira halo atividade sosializasaun prevensaun HIV ba estudante sira iha eskola sekundariu São José Operario Balide, Dili.

Nia rekoñese informasaun konaba prevensaun, transmisaun no tratamentu ba HIV seidauk to’o ba ema hotu-hotu. Maibe nafatin alerta ba ema hotu katak aimoruk tradisional labele asegura virus ne’e laiha iha isin.

Nia husu ba sidadaun sira ne’ebé deteta moris ho HIV labele subar no tauk, tenke hakbesik aan ba fasilidade saúde halo tratamentu simu aimoruk hemu lorloron hodi asegura kondisaun saúde.

Nia konsiente aimoruk ne’e labele kura maibe bele mantein kondisaun saúde tanba imunidade forte.

Nia haktuir HIV mak virus ida ne’ebe tama ema nia isin liu husi relasaun seksual ho afetadu, troka daun (seringa) ho afetadu, simu ran ne’ebé afetadu no husi inan ne’ebé afetadu ba oan. Bainhira ema hetan ona virus ne’e sei afeta ka estraga sistema imunidade ema nian halo ema vulneravel liu tan ba hetan moras oportunista sira seluk inklui tuberculoses.

Iha parte seluk, Madre Gulhermina Marçal hateten edukasaun no sensibilizasaun hasa’e konsiensia moral mak bele hamenus no halakon transmisaun virus HIV.

“Atu hamensu no halakon ne’e katak ema ida-ida iha nia konsiensia no responsabilidade moral saida mak bele halo no labele halo. Hatene hahalok ka asaun ne’e imoral nain rasik dehan lae, ita ema ne’e ita nia konsiensia no responsabilidade respeita ita nia aan rasik hanesan feto no mane,” nia hateten.

Nia hateten presiza sensibilizasaun no edukasaun ba aan rasik hodi hatene dehan lae ba hahalok ida ne’ebé kontra integridade no dignidade hanesan ema umanu.