Prezidente Repúblika, José Ramos Horta husu governu da-sia atu aloka orsamentu hodi loke eskola pre-primaria barak liutan iha rai-laran hodi fó espasu ba ki’ik oan sira idade tinan 3 até 5 hahu ona prosesu aprendizajen.

Prezidente Repúblika, José Ramos Horta husu governu da-sia atu aloka orsamentu hodi loke eskola pre-primaria barak liutan iha rai-laran.

Nia dehan membru governu sira ne’ebé kaer setór importante sira tenke koordena malu hodi servisu hamutuk ba bein-estar labarik sira-nian, liu-liu investe iha edukasaun ba labarik sira, alimentasaun ba adultu sira, inan isin-rua sira no labarik sira hodi hakotu subnutrisaun iha rai laran.

“Desizaun bo’ot iha parlamentu, iha Orsamentu Jeral Estadu (OGE). Oportunidade bo’ot ba governu da-sia atu lansa hahu iha tinan 2024, polítika ida ne’ebé ita bele hateten diak tebes nivel mundial atu kombate reaes badak katak malnutrisaun krónika. Se governu la tau matan ba polítika ida ne’e labarik ne’e bo’ot mai iha defisiénsia inteletual, ne’eduni tenke tau matan ba inan isin-rua sira-nia nutrisaun no saúde,”

“Tenke loke eskola pre-primariu barak iha Timor, tanba 60% resin ki’ik oan sira idade tinan 3 até 5 la ba eskola. Sira ba eskola bainhira idade tinan 6 até 7 ona, ne’e mak ha’u hakarak haree tanba futuru ba rai ida-ne’e,” nia hateten bainhira partisipa iha serimónia lansamentu Forsa Tarefa Interministerial ba Asuntu Sosial no Revizaun Kapital Umanu husi Banku Mundial, iha salan City 8 Manleuana, Díli.

Nia hateten luta bo’ot ne’ebé governu ida-ne’e bele halo mak hadia formasaun ba joven sira iha universitáriu sira no polítika empoderamentu ba joven sira intermus koñesimentu no abilidade.

Nia hatutan sei fó atensaun ba setór importante sira hanesan seguransa alimentár, edukasaun, saúde no saneamentu báziku, liu-liu bee moos, tanba sei sai problema nasionál.

Entrertantu, Diretór Ezekutivu Forum NGO Timor-Leste (FONGTIL), Valente da Costa Pinto hateten Timor-Leste hasoru krize kapital umanu, tanba indise kapital umanu husi nasaun 187, Timor-Leste iha númeru tolu husi kotuk.

“Ita hatene ita-nia indise kapital umanu nian husi nasaun 187 ita númeru tolu husi kotuk, ne’e katak ita iha problema. Entaun governu koñese situasaun ne’e presiza halo baut ruma prioridade atu mellora ita-nia rekursu umanu iha futuru, tanba so ida ne’e de’it mak ita bele ba oin,” nia hateten.

Nia hateten instrumentu ne’ebé asegura kualidade rekursu umanu mak saúde no edukasaun. Entaun tenke hare alimentasaun ba labarik sira, hadia infrastrutura sira atu oferese opsaun barak liutan ba labarik sira.

Iha parte seluk, Diretór Rejionál Banku Mundiál nian ba Dezenvolvimentu Umanu, Alberto Rodriguez hateten revizaun kapital umanu tinan 2023, hatudu indise kapital umanu iha mudansa sae husi 0,41 iha tinan 2010 ba 0,45 iha tinan 2020, maibé revizaun kapital umanu tinan 2023, sei iha dezafiu bo’ot iha asesu ba edukasaun, abilidade no saúde ne’ebé ema presiza.

“Revizaun kapital umanu esklarese, bainhira implementa ho rigor bele lori dezenvolvimentu ba Timor-Leste. Halo investimentu iha setór saúde, nutrisaun no edukasaun ba jerasaun foun sira, Timor-Leste bele iha futuru ne’ebé fó oportunidade barak liutan no prosperidade ba ema hotu,” nia hateten.

Nia dehan populasaun Timor-Leste 35% ho idade menus husi tinan 15, entaun investimentu ba kapital umanu, liu-liu labarik sira no foinsa’e sira importante tebes atu sai autor ba dezenvolvimentu ekonomia hodi atinji objetivu dezenvolvimentu nasaun nian.