Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Membru Timor-Leste –Australia Alumni Association (TL3A), Alberto Alves Piedade hateten sira servisu hamutuk ho Departamentu Psikiatria, iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), hasa’e koñsiénsia no komprensaun joventude nian kona-ba saúde mentál no moras mentál atu sira bele kontribui promove servisu kuidadu saúde mentál ba komunidade.

Membru Timor-Leste –Australia Alumni Association (TL3A), Alberto Alves Piedade hateten sira servisu hamutuk ho Departamentu Psikiatria, iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), hasa’e koñsiénsia no komprensaun joventude nian kona-ba saúde mentál no moras mentál atu sira bele kontribui promove servisu kuidadu saúde mentál ba komunidade.

Nia dehan saúde mentál importante tebes no fundamentu ida atu tulun dezenvolvimentu nasaun nian tanba povu ho saúde mentál di’ak bele kontribui ba dezenvolvimentu nasaun nian.

“Ita presiza iha esforsu oioin atu nune’e tulun loke ita hotu nia hanoin no komprende importansia ita tenke iha saúde mentál ne’ebé saudável. Mentál ne’ebé saúdavel, signifika ita komprende bainhira ita iha ansiedade, stress, depresaun saida mak ita tenke halo no saida mak ita-nia resposta ba ema sira ne’ebé iha esperiénsia problema mentál,” nia hateten hafoin partisipa workshop kona-ba saúde mentál iha Hotel Timor, Díli.

Nia hateten povu Timor-Leste enfrenta krize no konflitu oioin iha moris, ne’ebé kauza ba depresaun no trauma tanba ne’e importante tebes atu hasa’e konsiénsia públika hodi buka tulun ba tratamentu no apoia maluk sira ne’ebé iha problema mentál asesu ba tratamentu ne’ebé dignu.

Nia konsente situasaun atual joven sira barak mak sofre hela problema mentál hanesan ansiedade, stress, depresaun tanba joven sira hasoru hela krize moris hanesan laiha servisu, harii família sedu tanba feto isin rua, liu-liu sira ne’ebé la hetan presaun makas husi família.

Iha parte seluk, Psikologu Kliniku, iha HNGV, Doutora Idalina Borges hateten kada loron fó konsulta ba ema na’in 30 resin no pasiente sira-ne’e dominante ho idade tinan 20 até 30 ba leten.

“Ita-nia konsulta ambulatóriu dalaruma pasiente bele to’o na’in 30 resin. Tuir ha’u-nia observasaun, haree katak pasiente sira-ne’e pre-dominante husi joven sira ho idade produtivu sira, ema idade adultu maior ne’e laiha no idozu sira menus. Maibé idade joven husi tinan 20 até 30 ba leten ne’e mak agora dadaun sofre defisiénsia mentál ou moras mentál barak ho ansiedade, stress, depresaun no sikosis ne’e barak mai husi joven sira,” nia hateten.

Nia hateten komunidade balun iha ona koñesimentu no konsiénsia buka tulun bainhira iha problema ho asiendade, stress no depresaun atu hetan tratamentu sikopterapia ka konselin no medikamentu antidepresaun. Maibé nafatin presiza habelar informasaun ba komunidade iha territóriu tomak no aumenta rekursu humanu inklui disponibilidade medikamentu sira iha fasilidade saúde hotu atu bele fó atendimentu ba komunidade ne’ebé presiza tulun.