Diretór Jerál Servisu Korporativus, iha Ministériu Saúde (MS), Marcelo Amaral informa dekretu lei alterasaun dahuluk númeru 86/2022 kona-ba rejime espesiál profisionál saúde bandu profisionál saúde ho estadu funsionáriu públiku sira servisu prátika médika iha klínika privadu, maibé atu implementa, presiza kria tan regulamentu ka diploma ministeriál ida hodi regulariza prosedimentu administrativu sira.

Prezidente Associação dos Médicos de Timor-Leste (AMTL), Doutór Rui Maria de Araújo hateten regra bandu profisionál saúde ho estatutu funsionáriu públiku servisu ka prátika iha klinika privadu ne’e di’ak tanba atu prevene konflitu interese no asegura sistema saúde funsiona ho di’ak.

Nia salienta iha dekretu lei anteriór númeru 13/2012, mós bandu profisionál saúde sira halo prátika iha klínika privadu, maibé la implementa tanba laiha regulamentu. Entaun médiku barak halo servisu iha fasilidade públiku no prátika tan iha klínika privadu sira.

“Agora mak ita foin atu halo regulamentu, kuandu regulamentu iha ona ita fó notifikasaun ba sira hotu. Regulamentu ne’e kona-ba sira la prátika karik nia prosedimentu oinsá, aumenta sira-nia renumerasaun ba kargu xefia iha área klínika ne’e.”

“Ita tenke ko’alia no labele ko’alia de’it iha dekretu lei, maibé prosedimentu administrativu sira-ne’e tenke regulariza atu ita bele implementa, la’e ema idaidak mai interperta seluk fali halo ita ulun moras,” nia hateten hafoin partisipa iha atividade diseminasaun dekretu lei nú. 86/2022, 14 Dezembru, primeira alterasaun kareira profisionál saúde, iha salaun Delta Nova Comoro, Díli.

Nia hateten razaun halo alterasaun ba dekretu lei nú. 13/2012, tanba iha asuntu balun ne’ebé hamosu dezigualdade iha renumerasaun no tratamentu sira. Entaun iha dekretu lei primeiru alterasaun nú 86/2022, altera pontu balun atu asegura didi’ak tratamentu ne’ebé iguál ba direitu profisionál saúde sira hotu iha territóriu laran tomak.

Entretantu Prezidente Associação dos Médicos de Timor-Leste (AMTL), Doutór Rui Maria de Araújo hateten regra bandu profisionál saúde ho estatutu funsionáriu públiku servisu ka prátika iha klinika privadu ne’e di’ak tanba atu prevene konflitu interese no asegura sistema saúde funsiona ho di’ak. Maibé Ministériu Saúde tenke jere risku ho di’ak atu servisu atendimentu iha fasilidade públiku la’o di’ak nafatin.

“Regra ne’e di’ak tanba bele halakon konflitu intrese, maibé Ministeriu Saúde no institusaun relevante sira tenke jere prosesu ne’e halo didiak, liu-liu kria kondisaun atu médiku no professionál saúde sira seluk bele servisu tuir sira nia esénsia profisaun nian, tanba ne’e hamosu mós buat ida bolu naran satisfasaun professionál.”

“Satisfasaun professionál la’ós mai de’it husi osan, ha’u bele manan osan bo’ot, maibé ha’u labele halo servisu ne’ebé ha’u tenke halo ne’e ha’u-nia satisfasaun hanesan professionál ne’e laiha. Entaun mosu oportunidade iha fatin seluk ha’u prefere ba halo iha fatin seluk, maské osan ki’ik ha’u bele hala’o ha’u-nia servisu tuir ha’u-nia profesiaun,” nia hateten.

Eis Ministru Saúde ne’e dehan regra ne’e la’ós foun, maibé hahu kedas ho lei sistema saúde númeru 10/2004 no dekretu lei númeru 14/2004, kona-ba ezersísiu profisaun saúde, ne’ebé hetan alterasaun dala tolu ona ho dekretu lei númeru 88/2022, hateten klaru profisionál saúde sira tenke deside servisu iha fatin ida loos de’it hanesan iha klinika privadu entaun privadu loos de’it, nune’e mos sira hili servisu iha fasilidade publiku servsiu loos deit iha fasilidade saúde sira publiku nian tanba aleinde evita konflitu interese atu asegura funsionamentu sistema saúde la’o di’ak tenke servisu iha fatin ida de’it.

Nia hateten ida ne’e laos problema bo’ot no profisionál saúde barak konsiente no hatene katak sistema funsiona ho di’ak tenke hanesan ne’e duni sé mak deside sai funsionáriu públiku tenke servisu iha fasilidade públiku sira.

Entretantu, Prezidente Funsaun Públika (KFP), Faustino Cardoso Gomes hateten importante tebes atu halo diseminasaun no esklaresimentu ba profesionál saúde sira hatene no jestór sira mós tenke komprende atu implementa lei ne’e tanba esperiénsia dekretu lei nú 13/2012 artigu balun la konsegue implementa la efetivu no efikasia razaun kestaun dúvida, la esklaresidu no konflitu interese.

Nia dehan Ministériu Saúde goza rejime rua mak rejime jerál no rejime espesiál. Rejime espesiál ne’e regula ho dekretu lei númeru 13/2012, ne’ebé hetan ona alterasaun ho dekretu lei númeru 86/2022.

“Situasaun ida seluk ne’ebé sai kestaun atu destaka ne’e mak oinsá médiku sira bainhira asume kargu diresaun xefia iha administrasaun jestaun, nia implikasaun ba sira-nia estatutu nu’udar profisionál saúde tuir rejime ida-ida nian. Dekretu lei foun númeru 86/2022, buka atu esklarese no hatudu dalan ba situasaun ida-ne’e. Tanba ne’e mak presiza esplika didi’ak atu nune’e sira esklaresidu, karik médiku ida liu-liu médiku espesiálista ne’ebé estadu investe ba eskola atu fó atendimentu saúde espesiálidade, depois ba asume kargu diresaun xefia, sira lakon fali kompeténsia tanba maioria prátika fali jestaun nian embora prátika klínika la funsiona,” nia hateten.

Nia hateten depende ba ema ida-ida atu deside hili nu’udar jestór administasaun públika ka fila ba profesiaun nu’udar profisionál saúde.