Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Diretora Servisu Saúde Munisipiu Dili, Agustina Segurado informa katak iha fulan Dezembru tinan 2021, labarik nain 6 husi total 200 resin, ne’ebe diagnosa sofre moras dengue lakon vida tanba ho kondisaun dengue syndrome shock.

Diretora Servisu Saúde Munisipiu Dili, Agustina Segurado informa katak iha fulan Dezembru tinan 2021, labarik nain 6 husi total 200 resin, ne’ebe diagnosa sofre moras dengue lakon vida.

Nia salienta total kazu dengue ne’ebe rejistu iha tinan 2021, hamutuk 662. No husi kazu sira ne’e labarik nain 8 mak lakon vida inklui nain 6 ne’ebe mate iha fulan Dezembru nia laran.

“Hau atu klarifika deit ba numeru nain 8 ne’ebe mate. Ita hare transfere husi sentru saúde ema nain rua, ne’ebe mos mai kedas ho sinal no sintomas labele atende iha sentru saúde tenke haruka ba hospital. No nain 6 seluk kuaze iha uma familia direita lori ba Hospital Nasional Guido Valdares, ita hare husi investigasaun ne’ebe ekipa hetan katak atraza demais liu husi familia sira lori ba fasilidade saúde,” nia hateten iha salaun Palacio da Sinzas Kaikoli, Dili.

Nia rekonhese iha tinan 2021, servisu intervensaun ba moras dengue lalao ho diak, liu-liu distribuisaun kimiku abate atu oho susuk nia tolu tanba stok kimiku abate laiha no servisu barak liu foku ba kampaña vasinasaun Covid-19.

Nia hateten postu administrativu 5 iha munisipiu Dili sai fatin risku ba moras dengue tanba kondisaun ambiente ne’ebe la saúdavel hodi fo fatin ba susuk moris barak no transmite virus dengue husi ema ba ema.

Nia hatutan moras dengue ne’e kauza husi virus dengue, ne’ebe transmite husi ema ida ba ema seluk liu husi susuk Aedes Aegypti ou susuk inan ne’ebe afetadu.

Entretantu, Diretur Nasional Saúde Publika, iha Ministerio da Saúde, Carlito Correia hateten prosesu aprovizionamentu sosa kimiku abate no malation ba intervensaun surtu dengue nian iha ona prosesu hatama produtu sira mai hodi reforsa intervensaun iha trenu.

“Neste momentu iha munisipiu Dili laiha, entau ita bele re-aloka fali kimiku malation no abate iha munisipiu seluk hodi bele responde, maibe importante liu ba prevensaun dengue ne’e mak limpeza. Entau ne’e ami husu komunidade sira ne’ebe hakiak aifunan iha vazu, tau bee iha massa, tanki liu semana ida tenke hamos tanba la limpeza kimiku malation no abate lahalo buat ida no sei hamosu fali resistensia susuk hasoru kimiku sira ne’e,” nia hateten.

Iha parte seluk, komunidade Mateus Soares hateten sosiedade iha konhesementu diak konaba prevensaun ba moras dengue hanesan halo limpeza, maibe tempu udan monu rai fatin hotu bee sa’e tanba bee dalan laiha atu sai ba tasi.

“Ita bele halo limpeza, maibe tempu udan monu rai bee sa’e no bee nalihun iha fatin-fatin hodi fo fatin ba susuk moris no lori moras ba ita ema,” nia hateten.

Nia hateten kondisaun ambiente ida ne’ebe komunidade mos laiha kapasidade atu bele rezolve tanba ne’e importante fo edukasaun ba inan aman sira atu lalais lori oan ba fasilidade saúde, bainhira hetan sintomas sira hanesan isin manas makas.