Loron Direitus Humanus koalia kona ba hahalok aat ka atrosidades ne’ebe hala’o no kontinua mosu iha mundu tomak.

Loron 10 Dezembru nudar loron ida atu refleta kona ba deklasaroens ne’ebe fo brani atu hetan direitus, respeitu no dignidade atu mundar bele sai hasnesan liu tan ba ema hotu.
Deklarasaun Univsersal Direitus Umanus deklara nudar “padrao hanesan atu hetan hosi ema no nasaun hotu”.
Ida ne’e tama mos Direitus Feto ne’ebe sei nafatin luta kona ba justisa iha sira nia luta hasoru diskriminasaun no atu promove hakbi’it aan ba feto.
Amnistia Internasional mos hato’o katak “Feto nia Direito mos Direitu Humano Ida no Feto nia Direito mos komponente essensial ba Direitus Humanos Universal.”

Ohin feto kontinua atu hetan susar tanba sosiedade nia paper pre-definido ba feto no mane no sira mak dala barak la hetan sira nia direitu ba oportunidades no rekursos.

Atu bele fo lia ba feto The Dili Weekly kria Pajina Jeneru. Fatin ka pajina ne’e fo ba feto direito atu komunika liu hosi media no atu bele fo sai issu oin-oin kona ba preokupasaun no paper responsabilidade ne’ebe feto mak kaer. Mensagem ne’ebe mossu liu hosi feto nia esperiensia no ida ne’e signifika saida kona ba sira nudar feto no atitudes ne’ebe sira hetan hanesan feto.
Objektivu Pajina Jeneru mak atu “Promove Igualdade Jeneru no Hakbiit Feto atu Hetan Fatin Hanesan ho Mane Sira.”

The Dili Weekly hato’o importansia atu hatene kona ba prinsipios igualidade hanesan define ona iha Konvensaun atu Eliminsa Diskriminasaun Hotu Hotu Hasoru Feto (CEDAW) no mos oinsa uza prinsipius ne’e hanesan instrumentos atu halao sosisalizasaun hosi media.

Tuir International Women’s Rights Action Watch,  “Wainhira la iha Igualdade Direitus Humanos la iha Signifikadu” (Paper Series 14) no mos katak “prinsipius legal no anti-diskriminasaun mak baze ba tratadus direitus humanos no deklarasoens no fo fundasaun ba hetan direitus humanos” (IWRAW Equity or Equality for Women)

Luta ba direitus humanos la’os buat foun ida ba feto iha Timor-Leste. Durante tempu okupasaun Indonesia feto mate, hetan violasaun seksual, no sira nia lian lakon, maibe sira sei nafatin luta atu bele hetan independensia.

Ohin loron feto iha Timor-Leste nafatin luta atu bele hetan lian atu bele hetan rona sira nia mensagem.
Oinsa Igualdade Jenero no Anti-Violensia hatoo benefisios ba iha komunidade’
Istorias balun ne’ebe hakerek kona ba Loron Direitus Humanos no halo mosu nesessidade ba aksaun inklui Trafiku Feto/Humano, Explorasaun Infantil, Violensia Domestika, Direitu ba Trabalhadores Domestiko, Assessu ba Educasaun and Emprego ba Feto and Feto Ission Rua, Suporta ba Feto Rural no Feto Faluk ne’ebe halai natar atu bele moris.

La Bele Abuzu Seksual, dala barak membru familia rasik ma halo duni aksaun ne’e, tiu ida ka maun ida ka aman-hakiak ida no hanesan fo sai iha notisia iha iha The Dili Weekly bele mos professor ida, no ema seluk tan.

Wainhira feto no labarik kontinua hetan violensia no hetan diskriminasaun sira hetan perigu atu hetan kiak, falta edukasaun, falta saude, no ida ne’e mos sai bukae todan ida ba governu no komunidade.
Violensia Domestika mak assuntu importante ida. Istorias ne’e feto fo sai barak ona sira iha esperiensia ka hatene se-se iha sira nia familia mak liu hosi ida ne.

Violensia Domestika mos nudar krime. Violensia Domestic kona ba Poder no Kontrola. Momento atu refleta – Oinsa ita uza ita nia Poder?
Motto hakilar kona ba HAPARA VIOLENSIA! Hanoin fila hikas katak forsa no intimidasaun harii tauk la’os komunidade sustentavel ida.

Estratejias ba konflitu simples, rona, dialogu pozitivu no kria oportunidades atu hametin konfiansa atu hetan solusaun konstrutiva ba ema hotu.

Karik atu hahu bele ema ho Autoridade no kaer posizaun aas no konfiansa, hanesan Polisia, Sistema Justisa, Governo, Doutroes, Amo-Lulik sira, demonstra aksaun pozitiva no sensitive iha komunidade leet no hahu prosessu ne’e lao atu bele harii mos modelu pozitivu atu komunidade bele tuir.

Media mos kanal ida atu komunika violasaun direitus humanos no direitos feto nian. Uza issu hira ne’e atu promove direitus feto no igualidade jeneru atu bele hetan aksaun pozitiva no atu bele halo parte ajenda ba sira ne’ebe hakerek politika.

Loron Direitus Humanos fo oportunidade atu hatudu respeitu no dignidade al ema hotu no promove sosiedade ida ne’ebe just liu no hanesan liu iha future oin mai.

Hanoin “Haoin molo halo buat ruma” “Mane kualidade la tauk igualidade”
Feto Hakbiit Aan no Influensia – hato’o ita nia lia – kontribui ita nia istoria ba Pajina Jenero. Ita nia mensajem sei hato’o hosi jornal The Dili Weekly no mos online liu hosi www.thediliweekly.com – Kontaktu Editor +67077824133. n