Quinta, Abril 25, 2024
Total visitors: 766366

Diretor Sentru Apoiu Saude Mental Sao João de Deus Laclubar, Irmão Adelino Manteigas hateten sentru hasoru difikuldade kona ba menus rekursu humanu atu fo atendimentu ba iha pasiente mental sira.

Sentru Apoiu Saude Mental Laclubar, Manatuto menus rekursus humanus hodi fo atendementu ba pasiente moras mental sira iha fatin ne’eba.

Maibe, nia apresia ho inisiativa Ministru Saude doutor Rui Maria de Araujo nian ne’ebe atu halo dialogu regular ho sira, hodi estabelese servisu konjunta ida atu fo asistensia no kuidadu ne’ebe diak liu tan ba iha pasiente saude mental iha Timor –Leste.
Nia dehan, governu iha esperansa atu halo investimentu ida ne’ebe bo’ot ba iha area saude mental no psikiatria iha Timor –Leste.
“Ami presiza enfermeiru, mediku no psikologu tanba saude mental area ida ne’ebe ezijente no nesesario tebes iha pesoal halo servisu sira ne’e,” nia hateten iha servisu fatin Laclubar, Manatuto.
Nia dehan, oras ne’e dadaun iha ema nain 22 resin mak servisu iha sentru apoiu saude mental ne’e inklui mos pesoal tekniku sira.
Nia dehan, problema mental la’os deit iha Timor –Leste, maibe akontese mos iha nasaun sira seluk hanesan Portugal, Brazil tanba impaktu husi dezenvolvimentu fo presaun, stress, frustrasaun no espetativa ne’ebe ema lakonsege atinji bele halo ema hetan moras mental.
Sentru Apoiu Saude Sao João de Deus harii husi kongregasaun Katolika iha tinan 2011, iha postu administrative Laclubar, Munisipio Manatuto, ho objetivu atu halo asaun social liu –liu tau matan no kuidadu ema ne’ebe sofre moras mental iha Timor –Leste.
Portantu, dadus hahu 2011 to’o 2017 konsege fo ona atendimentu internamentu ba iha pasiente hamutuk 262 husi munisipio hotu.
Iha tinan 2017, iha pasiente nain 50 mak halo tratamentu no hela iha sentru no nain 300 mak halo konsulta iha enfermagen saude mental.
No agora dadaun, nia dehan iha pasiente hamutuk nain 12 mak halo hela tratamentu rekoperasaun iha sentru.
Entretantu, Ministru Saude Rui Maria de Araujo fo agradese ba kongregasaun Sao João de Deus ne’ebe iha tinan 2011 harii ona fasilidade furak ida ne’e, hodi presta servisu saude liu –liu ba saude mental nian iha Timor –Leste.
Nia konsiente, katak kongregasaun ida ne’e iha limitasaun kapasidade intermus rekursu humanu, ne’ebe governu ho instituisaun ne’e presiza melhora tanba sira iha fasilidade ne’ebe furak.
“Ita iha nesesidade ne’ebe bo’ot, ita buka nei-neik dezenvolve diak liu tan kooperasaun ho instituisaun ida ne’e atu fo atendimentu ne’ebe diak liu tan iha ita nia rain,” nia esperansa.
Nia hateten, ministerio apoia ona mediku ida no enfermeiru ida, e sei haree atu apoiu saida mak presiza tan inklui mos transporte.
Nia hateten, ministerio sei halo enkontru regular ho instituisaun hodi halo mos formasaun regular ida ba iha professional saude sira.
Nia hatutan, fatin sentru apoiu saude mental ne’e la’os deit ba iha ema ne’ebe sofre moras mental atu rekopera aan, maibe diak mos ba iha ema sira ne’ebe presiza deskansa, tanba iha fasilidade no akomodasaun ne’ebe kompletu.
Enkuantu pasiente inisial S ho idade tinan 18, bainhira dada lia ho ajente saude sira hateten nia kontente tebes hela iha fatin ne’e tanba fatin kapas no diak.
“Hau mai hela iha ne’e semana rua ona, hau hemu aimoruk lor-loron tanba hau hakarak diak no fila ba eskola,” nia hateten.
Pasiente husi Munisipio Baucau ne’e, hateten nia hakarak tebes fila ba eskola tanba nia mehi hakarak atu sai Madre iha loron ruma.