Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Ministeriu Edukasaun servisu hamutuk ho organizasaun Marie Stopes Internasional Timor –Leste (MSITL) halo sensibilizasaun informasaun ba estudantes feto kona ba siklu menstruasaun, liu –liu atu kuidadu sira nia saude durante periodu ida ne’e.

Organizasaun MSI Timor-Leste fo edukasuan ba estudantes feto kona ba siklu menstruasaun nian., hodi aumenta sira nia konesementu kona ba asuntu ne’e.

Manager Politika no advokasia MSITL, Agapito da Silva Soares hateten akordu kooperasaun hala’o ona iha tinan kotuk, agora iha hela prosesu diskusaun ba implementasaun liu –liu identifikasaun ba eskola tarjetu sira.
Nia dehan, informasaun hirak ne’e mais importante ba foinsa’e feto sira ne’ebe atu tama ba idade reprodutivu, atu sira labele sente paniku bainhira sira nia mensturasaun mai no sira hatene ona saida mak sira tenke halo atu labele prejudika ba atividade lor-loron nian.
“Dala barak, jovens ne’ebe primeira ves hetan mensturasaun, sira la ba eskola semana ida e ida ne’e sira lakon oportunidade, entaun ita presiza fo konesementu ida ne’e ba sira,” nia hateten, iha servisu fatin Lecidere, Dili.
Nia hateten, menstruasaun ne’e biologikamente normal ba feto sira atu hetan kada fulan, no importante ba sira atu iha konesementu, oinsa atu kuidadu aan hodi labele implika fali ba moras seluk iha futuru.
Iha oportunidade ne’e, nia mos husu ba inan-aman sira atu fahe mos informasaun hirak ne’e ba oan ne’ebe tama ona idade tinan 10 ba leten.
Kona ba eskola ne’ebe sei sai tarjetu, nia dehan ne’e responsabilidade Ministeriu Edukasaun nian no MSITL prontu atu implementa, tanba ekipa MSITL destakadu iha munisipio hotu.
Entretantu, Diretora Organizasaun Movimentu Feto Foinsa’e (MOFFE) Yasinta Lujina, apresia ba inisiativa ida ne’ebe nakloke ona ba iha organizasaun sira atu fahe informasaun ba iha estudante sira kona ba saude reprodutivu no seksual.
Tanba, tuir nia, sosiedade nia komprensaun kona ba mensturasaun ne’e sei minimu tebes e barak mak konsidera mensturasaun ne’e moras, entaun bainhira hetan mens la ba ona eskola no servisu.
“Ita hatene no komprende antes , ne’e diak liu duke tarde bele fo efeitu ba iha buat seluk hanesan bainhira kaben susar atu iha oan, infeksaun iha oan fatin no seluk tan,” nia hateten.
Nia reforsa, katak iha feto balun la haris, la hemu no la han bainhira sira hetan menstruasaun, lolos hahan hirak ne’e bele rekopera hikas sira nia kondisaun hafoin ran foer sai barak.
Alende ne’e, nia dehan foinsa’e sira mos tenke iha konesementu kona ba siklu menstruasaun liu –liu pre-menstruasaun ne’e, saida mak akontese liu –liu sinais ne’ebe mosu iha orgaun seluk.
Iha parte seluk, Diretor Jeral iha Ministeriu Edukasaun (ME) Antoninho Pires hateten akordu ne’e trilateral entre Ministeriu Edukasaun, Ministeriu da Saude no MSITL ho durasaun tinan tolu, atu haree ba saude eskolar espesifiku ba iha saude feto sira nian.
Nia dehan, sira laiha dadus konkretu kona ba estudante feto ne’ebe falta eskola iha tempu menstruasaun maibe realidade iha balun la tama eskola durante periodu ne’e.
“Ba labarik feto sira presiza kuidadu aan bainhira hetan menstruasuan, nune’e labele perturba ba sira nia eskola,” nia apela.
Nia hatutan, ema ida-idak nia kondisaun saude no isin la hanesan, iha balun ne’ebe bainhira menstruasaun sente ulun moras, kabun laran dulas no agresivu ne’ebe bele hamosu fali problema seluk.