Presidente Autoridade Munisípiu (PAM) Dili foun, Gregório Saldanha informa identifika ona problema hamutuk 12 tanba ne’e sei servisu makas halo esforsu kolabora ho entidade hotu-hotu tantu governu nasionál, parseru dezenvolvimentu, sosiedade sivil no komunidade sira atu buka solusaun ba problema sira ne’e hodi re-organiza fali kapital Dili sai sidade hakmatek, moos, furak no fatin ba ema hotu moris diak.

Presidente Autoridade Munisípiu (PAM) Dili foun, Gregório Saldanha informa identifika ona problema hamutuk 12.

Nia dehan problema sira ne’ebé iha mak I, odio vigansa no violénsia, tenke hapara ona violénsia husi autoridade hasoru populasaun no husi populasaun hasoru autoridade.

Kestaun dala-II problema falta kampu servisu, presiza haforsa formasaun tekniku vokasional sira orienta ba merkadu no mellora regulamentu sira hodi fasilita investidor rai laran no rai liur hodi loke kampu servisu ba joven sira.

Problema dala-III lixu no dezastre natural, sei halo orario fiksu hodi mobiliza institusaun estadu, sosiedade sivil no komunidade sira hotu kuda ai oan iha foho leten, hamos valeta no loke bee dalan atu evita inundasaun.

Dala-IV semiteriu, presiza rekupera no moderniza rate sira iha Dili laran, liu-liu rate Santa Cruz no promove osoariu halo mate ruin sira tanba populasaun aumenta rai la aumenta. Dala-V laiha planu urbanu ne’ebé diak, presiza iha planeamentu urbanu hodi halo bairo foun ho modelu apartamentu. Dala-VI merkadu no engrafamentu, presiza habo’ot merkadu ezistente sira ho modelu uma andar hodi evita labele faan sasan iha dalan ninin no regula orario movimentu transporte sira.

Dala-VII laiha jestaun diak ba jardin no fatin turistiku sira, tenke entrega ona jestaun jardin ba setór privadu nasionál.

Dala-VIII naran ba dalan no monumentu sira la reprezentativu tenke tau naran no monumentu ne’ebé reprezentantivu, liu-liu muda jardin 12 Novembru Motael ba jardin Soudosu Sebastião Gomes.

Dala-IX falta energia eletrika no bee moos, tenke promove ona energia solar hodi hamenus dependensia ba energia petroliferu no halo kontrolu maximu ba sistema kanalizasaun bee nian.

Dala-X jogu makina, bola gulin no fatin prostitusaun buras, tenke kontrola jogu sira ne’e no fatin prostitusaun hodi evita pratika ilegal sira ne’ebe ses husi obrigasaun selu taxa ba estadu no protese labarik sira husi atividade prostitusaun.

Dala-XI, estadu lakon patrimonio rai no uma, tenke identifika no salva estadu nia patrimonio rai no uma ne’ebé oras ne’e fo aluga ba ema rai laran no estranjeiru.

Dala-XII, estadu lakon rastus istoriku funu nian, tenke identifika hodi prezerva situ istoriku sira hanesan japonés nia abrigu nudar testamunha ba II guera mundial no rekupera fali fatin akontesementu importante sira ne’ebé oras ne’e ema uza ba halo atividade negosio.

“Hafoin halo tiha identifikasaun ba problema sira iha munisípiu Dili, hodi propoin solusaun mak ami hanoin importante loos atu halibur fali tekniku Timor oan sira ne’ebe iha matenek no esperensia, liu-liu sira ne’ebe uluk servisu iha tempu Indonesia, hodi rona sira oinsa ordena fali sidade Dili nudar kapital nasaun Timor-Leste,” nia hateten hafoin simu posse nudar Presidente Autoridade Munisípiu Dili, iha edifisiu PAM Dili Matadoru, Dili.

Iha parte seluk, Ministru Administrasaun Estatal, Tomas do Rosario Cabral hateten iha servisu hamutuk 19 mak entrega ona ba munisípiu sira, entau autoridade sira iha poder tomak atu halao servisu 19 ne’e no servisu autonom 8 inklui rejistu notariadu, obras publika, jestaun merkadu, turismu, saúde, edukasaun nian, liu-liu programa merenda eskolar.

Alende ne’e, iha projeitu bo’ot tolu ne’ebé implementa hela iha munisípiu Dili mak projeitu jestaun balkaun uniku, semiterio no rehabilitasaun eskola 10, ne’ebé finansia husi Uniaun Europea no projeitu ida tan mak jestaun lixu.

“Projeitu tolu mak presiza finalizasaun urgente ida mak UCLA nian, alargamentu simeterio Beccuse no projeitu lixu ne’e project manager unit PMU tenke informa ba autoridade tanba nia kustu bo’ot tebes ateru kontroladu ho kustu $17 miloens no rekolha lixu kustu $10.9 milloens, entau kuaze $29 mileons ba projeitu ne’e,” nia hateten.

Nia hateten governu deside fo tan prazu loron 60 ba kompañia atu halo identifikasaun ba sasan sira no halo instalasaun ba bairo sira iha munisípiu hodi halo jestaun lixu. Alende ne’e, projeitu alargamentu ba simeteriu públiku Becuste tenke finaliza iha fulan Marsu tanba fatin nakonu liu ona.

Nia hatutan alargamentu ba merkadu Manleuana tenke aselera atu organiza vendedores sira ne’ebé faan iha liur ba hotu laran.

Ministru mos husu autoridade munisípiu atu instala funsionamentu administrasaun suku, kada suku tenke iha ema nain hat atu bele fasilita servisu identifikasaun ba propriedade estadu nian ne’ebé iha sidade Dili.