Terça, Abril 23, 2024
Total visitors: 766366

Diretor Nasional Agua e Saneamentu, Rui de Sousa hateten produsaun bee hemu ho marka Gota iha kualidade no seguru ba ema atu konsumu tanba tuir padraun husi Organizasaun Mundial Saude (OMS).

Emprezariu nasional Nilton Gusmão hatete katak atu halo teste ba bee uja Laboratorio Nasional tenke iha ekipamentu kompletu.

Iha kompania 12 mak halo teste kualidade bee iha laboratorium DNSA nian, maibe nia dehan iha deit kompania hat mak halo teste kada fulan hanesan Gota, W~mori, VIP no Cool.

Enkuantu kompania walu seluk ; Top fresh, Golden Agua, IRA-MOR, BE’E MOR, Elite, Sun International (H2O) no CHILED, nia dehan kada tinan sira halo teste e produtus bee hirak ne’e mos iha kualidade no diak atu konsumu.

“Tuir lolos, sira tenke halo teste rutina kada fulan,” nia hateten iha servisu fatin Kaikoli, Dili.

Halo teste ba bee konsumu, nia dehan sira uza parametru 15 hodi teste bee nia koor, iis tahu ten, microbios no masin, maibe durante ne’e depende ba kompania, sira mak hili parametru ne’ebe sira hakarak hodi halo teste.

Atu kompania sira halo teste ho rutina, nia hateten ministerio relevantes (Ministerio Saude no Ministerio Komersio Industira e Ambiente) tenke toma atensaun hodi asegura bee sira ne’e sai ba merkadu iha duni kualidade atu konsumu.

Entretantu iha fulan kotuk mosu informasaun iha jornal nasional sira, katak produtu bee hemu Gota laiha kualidade tuir fontes husi Laboratorium National da Saude.

Hatan ba kestaun ne’e, Nilton Gusmão hanesan nain ba kompania bee Gota ne’e rekonese katak desde hahu produs seidauk halo teste iha laboratorium nasional saude nian tanba falta ekipamentus, maibe sira halo teste iha laboratorium DNSA nian ho rutina.

“Teste bee la’os halo ho inus hodi horon deit, ne’e la’os teste prorio, la’os uza matan, tanba ne’e ami desmente total sobre informasaun ne’ebe fo sai katak ami nia produtu laiha kualidade,” nia desmente.

Maske nune’e, nia dehan sei la hamenus klientes hodi hemu bee gota tanba sira hatene katak produtu ne’e iha kualidade duni.

Alende ne’e, nia hateten sira prontu taka bainhira governu deskobre buat ruma ne’ebe ladiak iha sira nia protudu liu-liu prejudika saude komunidade nian. 

Nia rekonese, katak emprezario local sira hasoru hela dezafiu bo’ot iha merkadu tanba produtu importador domina iha merkadu no sosiedade prefere liu sosa produtu importa duke local.

“La fasil atu muda ita nia sosiedade nia hanoin kona ba produtu ne’ebe produs iha ita nia rain,” nia hateten. 

Tinan hat kompania bee gota eziste,  nia dehan foin bele halo distribuisaun iha Dili laran no munisipio balun deit tanba lafasil kombate produtu importadu.

Kona ba oportunidade servisu ba jovens, nia dehan sira foin emprega joven nain 32 tanba kapasidade finanseria.