Terça, Abril 16, 2024
Total visitors: 766366

Organizasaun Movimentu Feto Foinsa’e (MOFFE) kontinua fahe informasaun kona ba funsaun orgaun reprodutiva inklui ho nia riskus, liu –liu moras hada’et husi relasaun seksual ba iha foinsa’e sira iha nivel eskola no sukus.

Organizasuan MOFFE kontinua fahe informasaun kona ba saude reprodutivu ba foinsa’e sira iha eskolas no suku laran sira.

Diretora Ezekutiva MOFEE, Yasinta Lujina hateten informasaun sira ne’e importante tebes ba foinsa’e sira atu komprende no proteze sira nia aan tanba nasaun presiza hela sira iha futuru.
“Tulun foinsa’e sira hodi konese didiak sira nia isin lolon no iha konesementu kona ba saude seksual, atu sira labele monu ba risku kaben sedu, isin rua sedu no para eskola,” nia hateten iha servisu fatin Farol, Dili.
Nia dehan, sira iha ona planu tinan 2018 nian ne’ebe sei hahu halo sosializasaun iha eskola tolu iha Munisipio Liquisa.
Nia hatutan, iha tinan kotuk sira halo ona atividade hanesan iha eskola balun iha Munisipio Lautem, Manatuto, Viqueque, Covalima, Bobonaro, Aileu no Regiaun Administrativu Espesial Oe-Cusse- Ambeno (RAEOA).
Nia dehan, liu husi atividade ne’e sira konsege fo formasaun TOT ba estudantes balun no ajuda forma grupo edukador foinsa’e iha kada eskolas, atu kontinua halo sosializasaun ba iha estudantes seluk.
Alende ne’e, nia hateten grupo edukador sira mos sei halo sosializasaun liu husi radio komunidade ne’ebe iha sira nai munisipio hodi koalia kona ba saude reprodutivu no importansia edukasaun.
Iha oportunidade ne’e, nia husu ba Ministerio da Saude atu apoia Ministerio Edukasaun hodi implementa kurikulum saude reprodutivu no seksual iha ensino.
Entretantu, Foinsa’e Mario da Silva hateten ho tempu globalizasaun no teknologia ne’ebe avansadu tebes, informasaun hirak ne’e importante tebes ba foinsa’e sira hanesan referensia, atu sira bele tetu hodi labele monu ba iha risku sira.
“Sosiedade ida ne’e tenke nakloke ba instituisaun relevante sira, atu fo sosializasaun hodi hasa’e konesementu foinsa’e sira nian kona ba saude reprodutivu,” nia hateten.
Nia dehan, governu kria ona kurikulum atu introdus saude reprodutivu ba estudante sira no iha ona politika nasional saude reprodutivu foinsa’e, maibe difisil atu implementa tanba sosiedade sei sente informasaun sira ne’e tabu.
Entretantu, Xefe Departamentu Monitorizasaun no Avaliasaun Ministerio da Saude Carlito Correia Freitas, rekonese katak 60% fasilidade saude iha rai laran mak halo atividade edukasaun promosaun saude, balun lahalo.
“Sira hotu dehan, sira halo atividade promosaun saude, maibe ita ba tur to’o lokraik ita nunka haree sira halo promosaun, sira okupadu ho servisu atendimentu to’o hotu,” nia hateten.
Nia dehan, sira hato’o ona informasaun ba iha programa promosaun saude atu haree kesaun ida ne’e, tanba edukasaun promosaun saude ne’e importante tebes atu kontribui ba mudansa ba ema nia hahalok.